Pohmakas- ja ma tõesti ei vali selleks sobivamaid kohti.

"Mida?" küsis Jack, Isis'e küsimuse peale. Polnud mõistnud, mis teha. Poiss liikus aeglaselt kraanikausside poole, et mitte kuhugi otsa koperdada. No ei viitsinud tuld põlema panna. Lõpuks istus Jack maha, kuskile Isis'e kõrvale.

"Mitu tableti, pool, üks, kaks?" selgitas Isis oma küsimust pöörates pilgu sinna, kust Jack tema eelduste kohaselt olema pidi, kuigi polnud eriti vahet. Oli liiga pime. Jack nagunii ei näinud kuhu Isis vaatas.

"Ee, üks," lausus Jack kohta, kus ta arvas, et Isis istub. Esialgu pidi ühest aitama küll.

Isis noogutas, ning otsustas, et polnud mõtet pimeduses kobama hakkata, pillab veel tableti maha. Tüdruk võttis taskust võlukeppi ja pomises Lumos. Valgus ei olnud väga ere, kuid piisav, et tüdruk saaks näha Jack'i. "Palun." pomises ta poisile ibumetiini andes.

"Tänud," lausus Jack tabletti vastu võttes. "Sul ei ole enam halb olla?" küsis poiss püsti tõustes, et vett peale juua.

Isis rapputas pead, ning jälgis Jack'i tegutsemist, otsustades see väike tuluke võlukeppi otsas alles jätta, see oli parem kui suurtuli ning etem kui pimedus. Vähemalt Isis'e arust.

Jack istus tagasi maha, pannes silmad kinni. Tal polnud midagi selle vastu, et Isis'e võlukepi otsast tuli paistis. Tema lihtsalt eelistas pimedust. Parem oleks olnud, kui tablett kiiresti mõjunud oleks.

Isis asetas võlukeppi vaikselt maha, kus see edasi põles ning toetus siis vastu kraani all olevat seina. Tüdruk pani vaikides tabletti karbi tagasi kotti, ning jäi siis mõtlikult selle sisemust vaatama.

Jack avas siiski oma silmad, püüdes valgusega harjuda. Tema pilk libises Isis'ele ning tahtmatult pidi poiss muigama. "Mis riided sul veel seljas on?" küsis ta. Mingi jope ja töölisepüksid?

Isis oli hetkeks unustanud, mis tal seljas oli, kuid Jack'i küsimus tuletas seda talle meelde. "Ee.. Riided?" pakkus ta "Aga ma ei tea kust need tulid." lisas ta siis.

"Ahah," noogutas Jack, veidi kahtlane, et Isis ei teadnud kusohast ta oma riided saanud oli. "Igatahes kenad näevad välja," lausus ta pilkavalt.

"Ma tänan." vastas Isis ninakalt, ning toppis oma kotti kuhugi joppi sisetaskusse.

"Pole tänuväärt," lausus Jack lihtsalt.

Isis pööritas kergelt silmi ning võttis siis maast võlukeppi, ning surus näppu selle otsale, hajutades nimoodi valgust, jälgis ta kuidas see ta sõrme all edasi kumas, ning ruumis õrna roosakas oranži valgust levitas.

"Sul on väga igav või?" küsis Jack, jälgides millega Isis tegeles.

"Jah." vastas Isis viitsimatta oma vastust kuidagi ilustada. Tal oli si**aks igav, aga kuhugi mujale minna ta ei kavatsenud.

"Miks sa siis ikka veel siin oled?" küsis Jack mõistmatult. Pesuruumis vaevalt mingit huvitavat tegevust leiduks.

"Sest, ma ei taha ära minna, ja sina oled siin." vastas Isis ainiti oma võlukeppi valgusest kumavat näppu vaatates, seda korraks natuke kõrgemale tõstes, ning siis uuesti võlukeppi otsale vajutades.

"See on hea põhjus," arvas Jack sarkastiliselt, kuid ei puudutanud seda teemat enam. Isis võis teha, mis ise tahtis. Kui ta ei tahtnud ära minna, võis ta seal edasi olla.

"Jah, parim mille peale ma tulin." nõustus Isis rahulikult ning tõstis siis näppu võlukepilt. "Nox." pomises ta hetkepärast tahtmatult muiates jälle, et tema perekonna nimi oli see lotis mis Lumosi tühistas. Kui võlukeppi ots kustus, lausus ta uue loitsu, ning hetkepärast käsutas ta oma hundist pratoonuse veidi kaugemale, et see ruumi liiga eretaks ei teeks. Valgus jäi hämaraks, kui patroonus ühe kraanikausi alla istus, ning Isis jäi seda mõtlikult vaatama.

"Nii on parem," nõustus Jack. Nüüd oli normaalne valgus.

Isis muigas kergelt. "Pea ei valuta enam?" küsis Is siis.

Jack polnud vahepeal oma peavalule enam isegi mõelnud. "Mitte nii palju enam," lausus ta vastuseks. Igatahes oli nüüd parem olla.

"Tore." arvas Isis lihtsalt, kätt oma patroonuse poole sirutades. Tüdruk oli juba unustanud, et too on kõigest valgus ning head mälestused ning torkas käe hundist läbi, kuid sellest polnud lugu. Vähemalt oli patroonus soe, ning ta oleks nagu käe päikse kätte torganud.

"Jah," pomises Jack nõustudes. "Aga ma peaks siiski vist minema," lausus poiss mõne hetke pärast. Seal polnud niikuinii midagi teha ning vett ega kraanikaussi polnud samuti enam vaja.