Pohmakas- ja ma tõesti ei vali selleks sobivamaid kohti.

OT: Jack.

Isis looberdas, roomas, veeres ning tegi kõike muud pähe tulevat, kuid lõppuks jõudis ta siiski poiste pesuruumi. Tüdruk ise seda muidugi ei tuvastanud. Nigra pea valutas pööraselt, ning ülemine pool lekkis, saates tüdrukut okserajaga. Pesuruumi jõudes komberdas ta tänulikult ühte kabiini, mille ta hetkepärast kõige täiega täis ropsis. Enam-vähem ennast tühjaks öökinud roomas ta sealt uuesti välja ning lõi ukse enda järelt kinni. Neiu ajas ennast käigupealt püsti ning jõudis kraanikausini. Siiski ei suutnud ta püsti seista ning varises hetkepärast sinna samasse põlvili, hoides meeleheitlikult kinni kraanikausist.

Jack jalutas mööda koridori, peavalu oli pärast balli afterparty'l joodud alkoholist üsna hull. Poiss põikas sisse ühte poiste pesuruumi, et lihtsalt vett juua. Jack loivas kraanikausside juurde, kui märkas põrandal Isis't. "Tüdruk, sa ikka tead, et see on poiste pesuruum?" küsis Jack huvitult.

Isis pööras järsult pead häälesuunas ning emotsioonid lõid tal ülepea kokku kui ta Jack'i märkas, siiski suutis ta oma pööraselt valutava, peaks mingil määral selgena hoida. "Mul kama kelle pesuruum." kähistas Isis ning ajas ennast püsti, suunates kõik mis tast välja tulla tahtis ilusti kraanikaussi millest ta hetkepärast nina kirtsutades eemale tõmbus.

"Rõve," pomises Jack, pöörates pilgu Isis'e tegevuselt. Ta ise kummardus kraanikausi kohale vett jooma, et mitte äsja nähtust samuti ropsima hakata. "Sa jõid tõega palju," lausus Jack tuletades meelde balli afterparty't. Polnud siis ka ime, et Isis'el paha oli.

"Kõigest kolm pudelit.." pomises Isis ning kuskilt, tüdruku joppe sügavustest prantsatas põrandale eriti kange likööri pudel. Isis ise avastas, alles siis mis tal seljas oli, ega tal enne polnud mahi vaatata, kust ta oma töölisepüksid ja joppet soetanud oli.

"Siis jääd sa lihtsalt kergesti purju," oletas Jack, keeras kraani kinni ning istus samuti pesuruumi põrandale.

"Nii, et siis nüüd oled sa Annie'ga koos?" küsis Isis tuimalt pead hõõrudes. See oli kõik mida ta öelda suutis, peavalu häiris tõsiselt kainet mõtlemist.

"Mina ei tea," kehitas Jack õlgu. Polnud just parim vastus, aga ikkagi.

"Kes siis teab?" küsis Isis ning lükkas eemale likööri pudeli, mis põranda peal kahtlaseid ringe tegi, ja nende kaldus plaatide peal rahumeelselt edasi libises. "Mis seal afterparty'l üldse juhtus?" küsis ta siis, pilku pudelilt pööramatta.

Jack tõusis püsti ning võttis maast likööripudeli. Pohmelli sai ju ravida alkoholiga, ammu teada. Jack keeras pudelilt korgi ning võttis lonksu, misjärel ta taaskord kraanikausi äärde toetus ning suutäia välja sülitas."Vastik..," venitas Jack ning jõi uuesti vett peale. Seejärel keeras ta pudeli kraanikausi kohal tagurpidi, põhjaga ülespoole, jälgides kuidas pudeli sisu minema voolas.

"Tead? Seda mustika likööri oli ikka väga raske saada." lausus Isis pepsilt jälgides Jack'i tegutsemist. "Ja ma kavatsesin seda juua." lisas ta nagu võiks see midagi muuta, kuid loobus siis, ning viskas põrandale pikali, lootes ilmselt pohmakat välja magada, kuid peavalu oli liiga tugev.

"See oli rõve," lausus Jack, viidates liköörile. "Kuidas sa said seda endale sisse ajada?" küsis ta, lootmata kuulda vastust. "Ja see on hea koht, kus ennast välja magada," lisas ta nagu muuseas, kui oli peeglist näinud, kuidas Isis ennast pikali viskas.

"Maitse asi." kommenteeris Isis silmad kinni Jack'i esimest lauset ning ignoreeris küsimust, temale liköör maitses. "Jah, see on selleks täpselt õige koht." nõustus ta siis uuesti silmi lahti tehes.

Jack oli pudeli tühjaks kallanud, selle ära loputanud ning siis prügikasti visanud. Seejärel istus ta taas põrandale, igaks juhuks kraanikausi kõrvale. "Ilusaid unenägusid siis," lausus Jack, tõusis püsti ning kõndis ukse juurde. Hetke pärast oli ta tule ära kustutanud, pesuruumis valitses seega pimedus. Ta ei kannatanud pohmelliga heledat valgust.

"Ma ei jää magama." arvas Isis, ning pimedus lõi tüdruku veelpimedamaks, kui ta ennem valguse käes oli olnud. Siiski harjusid hundi silmad kiiresti sellega. "Ma tahad teada mis peol juhtus." pomises ta siis, hääl täieliku vastandina oma sõnadele, täiesti huvitu.

"Nii on parem, palun ära pane tuld põlema," kostus Jack'i pomin pesuruumi teisest otsast. "Miks see sind huvitab?" küsis Jack suvalise küsimuse, et ennast rääkimas hoida. Nii oli lihtsam mõtteid reaalsuses hoida ning mitte mõelda peavalule ja halvale enesetundele.

"Ei tulnud mõttessegi." lausus Isis nüüd pimeduses pesuruumi lage vahtides. "Sest ma ise mäletan, ainult seda osa, kus sa Annie't musitasid, seal ju juhtus ka midagi peale selle veel?" lausus ta lihtsalt, ning tõstis käed oimukohtade juurde, kus ta ringjaid liikutusi tegema hakkas, ning ilmselgelt peavalust lahti püüdis saada. Kes teab, äkki siis meenub midagi?

"Ee, Annie põgenes, Logan ilmus ka sinna, sina kukkusid pikali või midagi sellist," oletas Jack. Kõik järve ääres juhtunu polnud kuigi selgelt meeles, ometi oli meenunud midagi.

"Logan?" küsis Isis ilmetult, Ty tulekut ja seda pikali kukkumise värki ta ei mäletanud, ja Annie põgenemist ka mitte, tema arust oli Ann lihtsalt metsa juurde koperdanud, aga oma viltuse nurga alt, pikali olles, ta ilmselt polnud õieti aru saanud.

"Tyler jah," lausus Jack, arvates et Isis pidas imelikuks, et ta poissi perekonnanime järgi oli kutsunud. "Aga ilmselt sa seda ei mäleta, sa olid juba siis täis," lisas ta.

"Tõesti?" küsis Isis kerge uskumatusega. "No siis magasin ilmselt palju maha?" oletas ta. Midagi seoses laulmisega, meenus talle, kuid kes laulis, polnud tal aimugi.

"Mina ei tea," kehitas Jack õlgu. "Te tegite Syd'iga täielikku show'd seal, isegi kontsert oli olemas," jätkas Jack rääkimist. Ta jättis meelega mainimata, et tema oli tüdrukute kontserdi lõpetanud.

"Mis show'd siis?" päris Isis. "Oot, kontsert?" Isis ise küll midagi sellist ei mäletanud. "Mingi bänd andis?" oletas ta siis takka.

"Jaah," irvitas Jack. "Sina ja Sydney andsite, laulsite nii et vähe polnud," lausus poiss.

Isis'el vajus hetkeks suu lahti, kuid ta pani selle siis uuesti kinni, ega see nüüd nii üllatav ka ei olnud. "Ja tegime sinna juurde totraid liikutusi, ning lõppetasime tõenäoliselt järves?" pakkus ta, tuimalt. Vestlus aitas vähemalt sellist asaja nagu peavalu unustada.