Pohmakas- ja ma tõesti ei vali selleks sobivamaid kohti.

Isis noogutas-jälle, ning tõusis siis püsti. Tüdruk kohmitses kergelt, enne kui tal õnnestus kraanikausi otsa ronida- no muidugi vältis ta seda kohta kuhu ropsinud oli. Aga peavalu oli järele andnud, kuigi süda läikis veel korralikult. Siiski, tahtis ta jälle selle kaadervärgi otsa ronida, mis siis, et kõikus ohtlikult.

"Mida sa teed seal?" küsis Jack, kes kuulis Isis'e liigutamist kuid ei näinud mitte midagi.

"Ronin." lausus Isis katkendlikult, kuna oli just ohtlikult maa lähedale õõtsunud. Siiski jäi ta jonnakalt tasakaalu ja ronis lõppuks selle värgi otsa, mille küljes kraanikausid olid. Kuna oli pime ei näinud ta väga täpselt, ja oleks paar korda uuesti alla potsatanud, kuid üleval olles eristas ta õrnas valguses ähmaselt Jack'i ja ülejäänud ruumi piirjooni.

"Miks? On huvitav?" küsis Jack huvitult, nähes pimedas Isis't üleval liigutamas.

"Niisama." lausus Isis "Mitte eriti." lisas ta siis kergelt niheledes, ennast mugavamalt istuma sättides. "Ausalt öeldes, ei tea ma kus see jura lõppeb.." pomises ta siis, kui üks jalg jälle üle kaadervärgi ääre läks.

"Ära alla kuku," lausus Jack. Tema istus siiski ka kuskil kraanikausside kõrval.

"Ei kukku.." lausus Isis, ikka veel üleval sahmerdades ühest äärest teise nihkudes. Võimatu, lõppuks oleks ta peaaegu selg ees alla kukkunud, kuid krahmas kättega selle värgenudse äärest, ja sai korralikult mööda kraane uuesti turvalisele maapinnale, ja imekombel ei prantsatanudki ülevalt Jack'ile pähe.

"Jõudsid üles?" küsis Jack, vastusest mitte eriti huvitudes, kuna ei kuulnud enam Isis't ronimas.

"Kukkusin alla." vastas Isis, liialdades kergelt, kuna oli alla roninud mitte kukkunud. Tüdruk istus nüüd kuskil põrandal, tajudes ainult häälejärgi, kus umbes Jack oli. Üleval oli vähemalt valgem olnud, ning see tegi all olemise veel kõhedamaks.

"Ei kukkunud," lausus Jack, vähemalt kuulda küll polnud. Näha samuti mitte. "Sa käid tihti siin ronimas või?" küsis ta siis irooniliselt, Isis oli üllatavalt kiiresti alla roninud, ilmselt oli tee selge juba.

"Ei kukkunud." kordas Isis pimeduses silmi pööritades, ning jõllitades, seda kohta kus Jack tema arvates olema pidi. "Teist korda." möönis ta siis, oma ette irvitades, kuigi ei saanud aru, mis seal naljakat oli.

"Ahah," pomises Jack. "Ja mida sa otsid siit, kui küsida tohib?" küsis poiss huvitult. Tema peavalu ei kavatsenudki üle minna, vastu pidi, hoopis hullemaks läks.

"Otsin?" kordas Isis kulmu kortsutades. Mida ta otsis? Kohta mida täis ropsida? Võimalik.

"Ah, vahet pole," lausus Jack. Ta ei kavatsenud niigi mõttetut küsimust korrata. Ja miks teda oleks pidanud huvitamagi, mida Isis poiste pesuruumis tegi.

Isis noogutas kergelt, -ei tea mitmes kord juba. Alles nüüd hakkas talle kohale jõudma, mida Jack küsimusega mõtles, kuid ta ei kavatsenud enam vastata.

Jack loomulikult ei näinud Isis'e noogutamist, seega arvas ta, et tüdruk oli lihtsalt otsustanud vaikida. Ja sama tegi temagi.

Isis tõmbas jalad istumise alla ning koksis vaikselt küüntega vastu põranda plaate, lõhkudes muidu ruumi rõhuvat vaikust, tuhmi klõbinaga, mida ta küüned tekkitasid. Nigra aju püüdis samas välja mõelda uut juttuteemat, kuid midagi ei tulnud pähe, ning ta rändas veidi kaugemale oma mälestustesse, kus Lühis oli Timbot mööda tüdrukute magamistuba taga ajanud. Loomulikult sai kass selle eest pragada, ning Isis ise oli veetnud pool ööd, et hiir uuesti voodialt kätte saada. Olgu ta nõid või ei, sell hetkel polnud talle võlukeppi kasutamine pähe tulnud. Sealt edasi rändas ta mõtetega balli juurde, ning sealt järve ääres toimunud peo juurde. Vaikselt veeres mööda tüdruku põske alla pisar, enne kui ta selle peatada jõudis. Siiski katkestas ta äkiliselt küüntega toksimise, et põsk kärsitult kuivaks pühkida.

"Ära tüütas või?" küsis Jack, vihjates selle küüntega põrandaplaatide toksimisele, kuid ta polnud kindel, et Isis tema küsimusele ülse pihta sai. Tegelikult oligi see poissi veidi häirinud, lõhkus küll vaikuse, kuid käis ajudele.

"Mis asi?" küsis Isis, hääle kergelt värisemas, kuigi ta püüdis seda normaalseks sundida. Jack'i küsimus oli ta tagasi oleviku toonud, ja tal tõesti polnud aimugi millest poiss rääkis.

"Ära pane tähele," lausus Jack ning toetas oma pea vastu jahedat seina. Taaskord ei kavatsenud ta vastata, mis vahet seal ikka oli. Isis oli niikuinii lõpetanud selle toksimise.

Isis vaatas ebamääraselt koha kus Jack tema oletuste põhjal olema pidi. Rapputas siis kergelt pead, ja lükkas ennast põrandale kõhuli, küüned selle käigus jälle klõbisemas, kuna need olid tõesti pikaks kasvanud, ning polnud ka midagi parata, et need häält tegid kui niiskete põrandaplaatidega kokku puutusid.

"Peavalurohtu pole?" küsis Jack mingil hetkel. Nojah, likööri oli ta ise minema valanud.

Kulus hetk enne kui Isis'ele Jack'i küsimus kohale jõudis. "Mul on ibumetiini." lausus ta hetkepärast oma kotti poole küünitades. "Tahad?" küsis ta siis, juba kotti lahti klõpsates.

"Võid anda," lausus Jack ning tõusis püsti. "Kuskohas sa oled?" küsis poiss, pime oli.

"Siin kuskil kraanikausi all." vastas Isis kraanist natuke eemale tõmbudes ning samaaekselt ibumetiini pakki kottist välja võttes. "Kui palju?" küsis ta siis ühte tableti pakkist välja väänates.