Tühjas klassiruumis

"Ma püüdsin kena olla," lausus neid.

"Jah, kahtlemata olidki," noogutas Jack. "Vastus on ikka ei," lisas ta nagu möödaminnes, kuigi see raudselt huvitas veel Anniet, eksole.

"Ja ma veel lootsin eks," küsis Annie, hääles kostmas kerge iroonia.

"Lootus, sureb - viimasena," teatas Jack, tuletades meelde mingi ütluse.

"See vanasõna sakib, muide," ütles Annie, lihtsalt tema arvamus eksole.

"Jah, midaiganes," lausus Jack. Teda see vanasõna ei huvitanud.

"Ma peaksin idee kohaselt nüüd midagi tabavat ütlema," arvas Annie, "ei oska."

"Mõtle välja," lausus Jack ning istus mingile lauale. "Aega on," lisas poiss ning vaatas korraks aknast välja.

"Ei ole," ütles tüdruk. Mitte, et tal aju ideedest kubisenud oleks.

"Pead kuhugi minema?" küsis Jack, mitte et see teda väga huvitanud oleks. Annie sõnadest jäi lihtsalt selline mulje.

"Vist mitte," ütles Annie, talle küll ei meenunud.

"Miks siis aega ei ole?" küsis Jack, kuigi teda ei huvitanud. See teema kiskus mõttetuks ära.

"Ma ei tea," ütles Annie ja istus lauale.

"Arusaadav," lausus Jack, kuigi mõtles vastupidist, eksole.

Alexa kõndis vaikselt mööda koridori. Üksinda, mõttessevajunult. Jõudnud ühe ukse juurde, tüdruk kõhkles, kuid lükkas ukse siis lahti. "Oih!" lausus tüdruk, kui seesolijaid märkas. Sellegipoolest astus ta sisse, jäädes siiski üsna ukseläve juurde seisma. "Tere," lausus ta siis Annie't pilguga mõõtes, justkui juureldes selle üle, mis Jack ja Annie seal klassis koos tegid.

"Tere," ütles Annie, ta ei vaevunud pead Alexa poole keerama, ta tundis tüdruku häälest ära.

"Tere Jack," lisas Alexa, olles õnnelik nende segamise üle. Ta ei kavatsenud enam klassist lahkuda. "Mis teete siin?" küsis ta siis ust enda järel kinni tõmmates.

"Alexa," noogutas Jack tüdruku poole. Nende kahe tüdrukuga ühes toas viibimine tõotas olla ebamugav.

"Amelesime," ütles Annie irooniliselt.

Alexa astus paari sammuga Jack'i juurde, poisile naeratades. Tema juurde jõudes libistas Lexi oma käe Jack'ile pihku, põimides oma sõrmed läbi poisi omade. Siis pöördus ta naeratades Annie poole. "Mida muud ma arvasingi," lausus Alexa napilt, samuti irooniliselt.

"Tark oled," vastas Annie, oli mõtet end sellest käe värgist häirida lasta. Ei.

"Ma ei vaidle sellele vastu," lausus Alexa naeratades. Talle sobis küll tark olla. "Ja tegelikult ma otsisin sind," lausus Alexa Jack'ile. Poiss ei olnud oma kätt vabastanud, see oli hea märk vähemalt Alexa arvatues.

"Otsisid mind?" küsis Jack ning tema pilk liikus Alexa ja enda käele. "Miks?" küsis ta siis otsimise koha pealt.

"Miks?" kordas Alexa ning naeratas siis laialt. "Ma tahtsin sind näha," vastas ta toonil, mis andis mõista nagu oleks vastus olnud täiesti enesestmõistetav.

Annie pööritas silmi, järgmisel hetkel oli ta rebane. Neid hüppas aknalauale ja jäi päikese kätte peesitama, arvatavasti keegiei oodanud, et ta vestlusesse sekkuks.