Brother sister fun time

Alexander oli helistanud Andi'le. Ta tahtis enda õega kokku saada üle pika aja ja ta pakkus saada kokku Starbucks'is. Alex istus väljaspool Starbucks'is. Ta oli endale tellinud juba Cappucino ja ta ootas enda õde. Või noh poolõde. Ta tahtis ikka Andi't võtta nagu enda päris õde. Alex siis istus ühe pingi peal, tõmmates suitsu ja juues enda kohvi. Ta oli muidugi alaealine, aga tal oli võltsdokument.

OT: Andrea.

Andi suutis jälle kokku lepitud aja ära unustada ning oli hiljaks jäämas. Andrea jooksis Starbucks'i poole, seda ei teinud eriti lihtsaks ta rasked saapad ega ka fakt, et ta ei olnud eriti sportlik. Tema spordi tegemise ajad jäid siinna kui ta veel mugu koolis käis. Andi tundis Alex'i kaugelt ära ning istus oma venna vastu. Ta pidas ka Alex'it pigem oma vennaks kui poolvennaks. Andrea hingeldas sellest suurest jooksmisest.

Kui Andi Alex'i ette järsku istuma sai, vaatas Alex teda üllatunult ''Andi, mis juhtus?'' küsis Alex üllatunult enda õe käest ja vaatas talle murelikult otsa. Ta ei suutnud uskuda, et Andi tõesti jooksis just Starbucks'i, sest ta oli hiljaks jäämas. Tegelt ta jäigi, aga Alex ei arvanud, et Andi tõesti jooksis. See ei olnud eriti tavaline Andi suhtes.

"Kuidas tundub?" küsis Andi arusaadava sarkasming niipea, kui ta oli piisavalt rahunenud, et ta suutis rääkida. Andrea oli veendunud, et lähiajal ta jooksmist ega ka mitte mingit muud sporti ei harrasta. Kohe kindlasti mitte ning kella tundmise võiks ta ka vahelduseks ära õppida.

Alexander purskas naerma ''Andrea Anastasia Austin, kas sa jooksid?'' küsis Alex, olles väga üllatunud, sest tavaliselt Andi ju ei jooksnud. See oli Alex'i jaoks tõesti suur ime, et Andi jooksis. Aga võib-olla oligi suurema vennaga kokku saamine nii tähtis.

"Jah ma jooksin. Ja ma ei plaani seda enam kunagi teha,"raputas Andi pead. See ei olnud meeldiv kogemus. Ta ise ka ei saanud täpselt, miks ta üldse jooksis, aga ju ta tahtis oma suutr vennat, siis nii väga näha.

Alex naeris Andi üle ''Vot see kõlab ju Andi moodi.'' ütles Alex muiates ja kallistas nüüd enda õekest.

Andea kallistas oma venda samuti. Teda oli alati tore näha."Ma lähen tellin endale ka kohvi,"sõnas Andi ning tõusis laua äärest püsti. Neidis jalutas jalgu järgi vedades, põhjus miks ta jalanõud alati nii kohutavas olukorras olid, sisse, et tellida endale üks suur latte ja saada kätte oma esimene kohvi laks.

''Okei.'' ütles Alex noogutades ja jätkas enda suitsu tegemist. Ta isegi nägi mõnda menti mööda sõitmas, aga nad ei teinud midagi. Alex ei pabistanud ka. Alex lõpetas enda suitsu ja viskas selle endast eemale. Ta võttis enda kohvist nüüd lonksu.

Andrea läks istus oma üüratu kohvitopsiga uuesti Alex’i juurde. Andi võttis lonksu oma kohvist, mis oli vägagi kuum. Ja, mis siis juhtus? Ta põletas oma keele ära. Aga see kohvi maitses jumalikult ja arvestades fakti, et see oli ta esimene kohvi tänase päeva jooksul tuli selle oivalisus ainult kasuks. Oi, kuidas Andi kohvi armastas.

Siis oli see Alex'i ja Andi ühine meeldivus. Kohv. ''Noh, mis sa siis teinud oled, Andi?'' uuris Alex enda õelt uudishimulikult. Ta tahtis kõigest teada.

"Maganud. Ja palju," tal ei olnud eriti midagi oma vaba ajaga teha, sest ta tutvus ringkond oli üsna väike ja piirdus inimestega, kellega ta ühes koolis käis. Ning oma isale appi oli ta pakkunud ennast mitmeid kordai, aga too ei lubanud tüdrukut autode lähedalegi, mis oli väga, väga tark otsus. Ja kui ta ei maganud, siis ta kondas mööda linna ringi, mis juhtus tavalistelt öösel, sest linno on kordades põnevam, siis kui on juba pime."Aga sa? Palun ütle, et sa oled midagi produktiivset teinud."

Alex muigas Andi tegevuse peale. Selle üle ta ka ei imestanud, et Andi oli maganud. ''Ma ei teagi.'' ütles Alex ja vaatas silmi kissitades Andi't. Ta ei teadnud, kas ta oli midagi produktiivset teinud ''Mismõttes?'' ei saanud Xannu ikkagi aru, mida Andi enda vennalt ootas.

Magamine on hea. Magamine on mõnus."Kas sa oled teinud midagi mõistliku? Midagi, mis ei ole magamine ega ahelsuitsetamine," täpauatas Andrea ennast. Andi kippus tihti kasutama vääga keerulisi ja uhkeid sõnu, mida ta raamatutest ülesse korjas.

OT: see gif...

''Mis sa minult siis ikka ootad?'' küsis Alex naerdes ''Okei, nali.'' Alex vaatas enda tatoveeritud keha ''Ma olen paar tatoveeringut juurde teinud.'' ütles Xannu. Aga see polnud vist väga produktiivne.

Ega üllatav."Poleks arvanud,"iroonitses Andrea. Ta venna keha oli üks suur kunstiteos ning neidis kahtles üldse, kas ta vend ise ka teab palju tal tatoveeringuid on. Andi'l polnud midagi tatokate vastu, ta pigen leidis, et need on väga lahedad ja see on imeline eneseväljendamise viis.

Xannu naeris ja jõi enda kohvi nüüd lõpuni. Ta pani topsi enda kõrvale ja uuris enda tatoveeringuid.

Andrea kohvi hakkas jahtuma. Tüdruk prrovis vältida keele järjekordsed ära põletamist."Mis seal huvitavat on?"kegitas Andi kulme kui Alex oma tatokaid pingsalt vaatas.

''Pole kaua aega neid niimoodi imetlenud.'' Alex'ile meeldisid ta tatoveeringud ja ta ei oleks tahtnud mitte midagi nendes muuta. Ta ei kahetse mitte ühtegi tatoveeringut ''Sa ei taha endale tatoveeringut teha?'' küsis Alex Andi'lt.

"Kindlasti kunagi," sõnas Andrea, kuid seda ei juhtu kindlasti järgneva kahe aasta jooksul. Kui Alex suutisi inimesed ära veenda, et ta on täisealine, siis Andi seda ei suudaks mitte mingi valemiga. No lihtsalt vaata teda! Ta näeb välja nagu 10 aastane.

Andi ei näinud välja nagu kümne aastane ''Varem ei taha?'' küsis Alex Andi'lt naeratades. Alex teadis inimesi, keda ei huvitanud inimese vanus. Nad lihtsalt võisid tatoveeringu ära teha, kasvõi 12. aastasele.

Selleks läheb ikka parajat fantaasiat vaja. Andi lihtsalt on selline lühike ja kleenuke, aga teda see eriti ei häirinud. "Võib olla,"venitas Andrea vastust. Selline käitumine oleks lihtsalt tüdruku vanemate suhtes meeletult alatu, aga millal oli see Andreat takistanud?

Alex'i vanemad on niigi solvunud Alex'i kehamaalingute peale. Nad jälestavad seda ''Kui sa tahad, siis anna mulle teada ja ma panen sulle aja kinni enda sõbra juurde.'' ta sõber oli väga hea tatoveerija ja ta ei küsinud väga kallist hinda ka.

Oma ema arvamust tatoveeringute suhtes ta juba teadis, aga kui need talle ei meeldinud, siis peaksid need ta isale juba põhimõtte pärast meeldima. Vihkamine on üks veider asi oli Andi veendunud. "Kindlasti,"noogutas Andi.

''Ema ja isaga oled sa ka kindlasti koos olnud.'' või siis mitte? Ta tahtis, et Andi räägiks midagi nende vanematest.