Time for some tea

Anissa oli just esimese ennustamise tunni andnud, ning ta oli sellest päris väsinud. Ta mõtles, et läheb personali ruumi ning joob tassitäie teed. Samas mõtles Prof. Wester, et äkki on seal toas mõni õpetaja, kellega natukene täiskasvanute juttu ka ajada. Ega kogu aeg ei saa ka ju õpilastega rääkida. Ta jalutas ruumi sisse, aga ei märganud mitte kedagi. Anissa pani siis teetassi käputäie piparmünti ning kallas peale kuuma vett. Siis istus ta ühele diivanile, ning ootas, kuni teevesi natuke leigemaks läheb, et mitte ennast kõrvetada.

Ja Felix'il oli ka täitsa juhuslikult tee isu tulnud peale. Felix sisenes personali ruumi ja nägi seal Prof. Wester'it. ''Tere päevast.'' ütles ta viisakalt enda kolleegile ja naeratas talle. Felix võttis ühe tassi ning pani sinna sisse tee pakikese. Ta leidis ka piima ning võttis ka selle kannu, kus oli kuum vesi sees ja kallas selle tassi. Felix pani siis sinna sisse ka veel veidi piima. Selline oli Felix'i lemmik tee. Inglased jõid ju nii teed.

Anissa kuulis samme. Ta pööras enda pea ukse poole, ning märkas, et Prof. Davidson oli personali ruumi tulnud. "Tere," ütles naine Felixile vastu ning naeratas samuti. Ta võttis lonksu teed. Ta muigas endamisi, ning oli täitsa rõõmus, et prof. Davidson oli siia tulnud.

Felix pani piima tagasi sinna, kust ta selle võttis ja istus Anissa kõrvale diivanile. ''Räägi, kuidas sul läinud on.'' ütles Felix talle. Milleskist peaks ju rääkima.

Anissa muigas. "Hästi. Esimene ennustamise tund oli vahepeal ja, aga sul? Kas MOH-i tund on juba toimunud?" Naine võttis teetassist lonksukese.

''Ei ole veel.'' ütles Felix naeratades ja võttis ka enda teest lonksu ''Mida te seal õppisite?'' uuris Felix Anissa'lt uudishimuga.

"Hiromantiat, oled kuulnud?" Naine ei olnud eriti kindel, et maagiliste olendite hooldaja sellist asja eriti teaks. Aga Anissa oleks hirmsasti tahtnud hobugreifiga sõita.

''Eee, ei.'' vastas Felix muiates Anissa'le. ''Räägi mulle sellest.'' ütles Felix ja võttis enda teest uue lonksu.

Anissa pani oma tassi laua peale, seda ka Felixil. Naine võttis ühe mehe käe, ning lasi sõrmega õrnalt üle ühe joone. Anissa vaatas korra meest, aga siis pööras ta pilgu taas käele. "Saatusejoon." Naine uuris seda veidi. "Su ellu tuleb armastus."

Felix kergitas kulme ja vaatas Anissa't üllatunult ''Nojah, mul pole kaua aega armastust olnud.'' ütles Felix ausalt ja naeratas Anissa'le. See oligi praegu väga saatuslik.

"Ei ole?" mõtles naine valjusti. "Ehm, ei ma lihtsalt mõtlesin, et sul on ju poeg, eks?" küsis ta kahtlevalt. Anissa märkas, et mehe käsi on siiani tema omade peal, ta tõmbas piinlikusest enda omad ära. Naine vaatas meest, kuid siis pööras pilgu lauale, kust võttis oma tee.

''Jah, on.'' noogutas Felix ''Aga see ei tähenda, et mul naine oleks.'' ütles Felix muiates ja siis võttis enda teest lonksu ''Tüdruk jättis mu maha, peale seda kui ta sünnitas Ronald'i. Ta oli liiga noor lapse jaoks ja suhte jaoks. Ta jättis Ronald'i minu hoolde alla.'' jutustas Felix ja uuris ka enda kätt.

"Vabandust, et ma küsisin," lausus naine kahetsusega. Ta võttis oma teest lonksu ning naeratas mehele. Ta küsis siis veidikese närviliselt: "Et sa siis oled praegu... vaba ja vallaline?"

''Ei, pole midagi.'' ütles Felix pead raputades ''Jah, olen.'' noogutas mees ja võttis uuesti enda teest lonksu ''Kas sa oled ka?'' küsis siis Felix ja vaatas uudishimuga Anissa'le otsa.

Naine ei teadnud mida vastata. Asi ei olnud mitte selles, et ta ei olnud vastuses kindel, vaid selles, et Anissal ei ole olnud ühtegi tõsist suhet. Kuigi varsti onju naine saamas 30. "Olen küll," ütles ta siis natuke kõhklevalt.

''Tõesti?'' küsis nüüd Felix üllatunult ''Nii ilus ja ikka vallaline?'' see oli väga üllatav. Aga nüüd oli Felix'il ka võimalus ju. Võib-olla sebib Anissa ära.

Anissa hakkas naerma. Felix oli ikka selline naljamees. No kes ütleb, et õpetajatel lõbus ei või olla?
"No nagu sa näed."

Fel muigas ja võttis enda teest uue lonksu. ''Sul endal ei ole lapsi?'' uuris Felix. Ta lootis, et ega see liiga isiklik küsimus ei olnud.

"Ei ole, aga ma ei tea, kas tahan ka." Sekundi pärast Aniisa kahetses seda, kuna mehel on ju laps.

''Lapse eest hoolitsemine ei ole väga keeruline. Ronald tahab küll endale veel õde või venda.'' ütles Felix naeratades.

Anissa muigas. Mis Felix küll sellega mõtles? "Kui sa tahad, me võime ju mõnikord välja minna..."

Felix naeratas selle lause peale ''Ma tahan.'' ütles Felix noogutades ja võttis enda teest lonksu.

"Nagu kohtingule?" naeris naine. Ta samuti võttis oma teest lonksu.

''Jah. Kohtingule.'' Felix võttis enda teest uue lonksu ja asetas selle lauale.

Anissa naeratas mehele. "Eks siis varsti näeme," vaatas naine Felixit, "kohtingul. Kas lähme Siganurme?"

OT: Kas õpsid võivad lossist ikka välja minna, eks?