Once upon a time

Tunnid olid just lõppenud ning Destinil polnud väga tahtmist hakata alla Slytherini puhketuppa, Suurde Saali või isegi kööki laskumisega tegelema. Selle asemel ronis poiss seitsmendale korrusele ja läks tarvilikku tuppa mis oli sisustatud nagu pisike Slytherini puhketuba. Seal oli üks tugitool, üks diivan ja kamin. Ruumis oli jahe ning kaminas praksus tuli kui Destin selle ees diivanil istus ja jõi ühte võiõlut mille ta majahaldjal tuua oli lasknud. Kodusel majahaldjal. Ta ei teadnud ühegi kooli majahaldja nime, polnud küsinud.
Uks oli poisist irvakile jäänud, väga lohakas temast, kes tahes oleks võinud sisse jalutada, kuid ta tõesti ei pannud seda tähele. Rahulikult istus ta omal kohal kamina ees ega aimanud midagi halba.

OT: Sebastian

Sebastian, nagu rutiini päraselt, jäi peale tunde,mis juhtub koguaeg. Kas siis koristab klassi ära (nagu näiteks kahevõitluse harjutamine klassis) või "lubab" õpetajale, et ta enam ei tee niimoodi. Lies. All lies. Quinton marssis oma venda otsima, aga ta andis peatselt alla, sest see loss + ta jalad + ta enthusiasm (mis on olematu) = Ah käige kuradile! Poiss tahtis süüa, aga ta lubas endale, et ta ei kägista majahaldjaid või kedagi siin koolis. Ainult siis kui too tüüp tema juhtmeid tirib ja ta hulluks ajab. Äkki mingi õpetaja kassi aga jah, üritame mitte.
Sebastian ronis viiendani ja vaatas kõik koridorid läbi ja siis ta oigas, sest ta jalad valutasid kõmpimisest. Kuidas too küll klassi jõuab I don't fucking know. Maagia? Enthusiasm?
Äkki tarvlikus toas on midagi, too arvas. Ta ronis siis uuesti ülesse ja ta vaid tänas end, et sellel lossil rohkem korruseid ei oleks ja et tarvilik tuba kuskil teisel kõrgemal on ok. Tal ainult läks pisut aega, et leida see uks ülesse. Õnneks (või siis mitte) jättis keegi selle irvakile. Nüüd võis olla kolm põhjust: a) lohakas b) tahab laksu Sebastianilt c) idioot. Aga vot kui Sebastian hiilis sinna tuppa oli see hoopis kõik need kolm varianti ühes isksuses; Destin. Tema oletatav vend, kellega ta jagab perekonnanime, aga väidab, et see on mingi lehma lellepoeg või siis mingi tundmatu isiksus. Väga vennalik käitumine.

Vot seda Dest veel ei teadnudki, et ta vend teda oma lehmalellepojaks nimetab. Väga põnev. Igatahes ei aimanud meie väike Dessy mitte mingit ohtu. Veel. Ja jõi seal õnnelikult oma võiõlut edasi. Kaminas praksus tuli ja olemine oli suhteliselt mõnus. Toas valitses täiesti tavaline öise Slytherini puhketoa meeleolu. Puhketuba ei olnud väga tihti täiesti tühi, aga samas ka keegi mitte midagi ei rääkinud. Kõik ajasid oma asju.
Inzane sättis end vahepeal natuke mugavamalt istuma ning tõmbas taskust võlukepi, et tulele paar halgu lisada. Siis põleb kauem. Õppima oleks ka pidanud tegelikult varsti hakkama, kuid aega ju ometi oli. Poiss otsustas, et ta kavatseb ka öö Tarvilikus Toas veeta. Vaevalt keegi teda segama tuleb, tema soov, et keegi seda ei teeks oli liiga tugev.

Tavaline öine Slytherini puhketuba köikse öigem! Nagu saarlaste viinad ja veskid ja köikse öigem talupiim. Sebastian oli juba tarviliku toa sees ning üritas eirata, et see oligi tema vend, tähendab vabandust, lehma lellepoeg. Aga talle ei meeldinud laokile jäädud uksed ning iga hetkega tõmbas ta ukse kinni. Töbras selline, kes selle laokile jättis!
Esialgu ta ei lausundki sõna oma lehma lellepojale. Ei kommenteerinud soengut käitumist või uksele laokile jätmist. Ja seda teeb ta üldiselt koguaeg. Ta tuli siia omi asju ajama ja seda ta teebki, aga oli pisut jäänud lellepoega jõllitama.

Mine purki vanamees. See Sebastian oli ikka ruumis sees, eks ole? Igatahes pani Destin tähele, kui vana uks sulgudes kergelt kääksatas. Esialgu ta lihtsalt võpatas ja pööras pead piisavalt, et vaadata, mis oli juhtunud, kuid hetk hiljem jõnksas ta pea uuesti otseks. Kaelast käis kerge valujutt läbi, kuid sellest nüüd küll hullu polnud. Aeglaselt pööras poiss oma pead uuesti ja jõllitas venda. See võis ausalt öeldes päris koomiline tunduda.

Vanamees, vanamees, oh heldust! Ja mina arvasin, et te olete ikkagist inimene! Aga ei, mingi maamatš! Mul on vaja keppi, ma vanamees. Isegi kui sust ainult aasta vanem! Liiga palju hüüumärke! Mats!!
Kui ta oleks jäänud poissi kauemaks jõllitama, oleks ta milegi otsa komistanud, aga üritme teda eirata ja omade asjadega tegeleda. Eksole. Ta kissitas vahepeal silmi, selle valujuttide peale. Need ei kõlanud just väga. Hästi? Täna me üritame lellepojaga olla sõbralkud ja rääkida normaalsetes teemadest ja mitte laksu andmisest. Aga millest rääkida. Pft. Sebastian hüppas selle kamina otsa või siis ronis. Ega ta ei kokku ja kui vaja saab kutsuda mingi luua or something.

Mina olen Rilla. Mina olen Isis. Ma olen jumal. Piimajumal. Piimast vast head keppi ei saa.
Destin lõpetas Sebastiani jõllitamise, sest selle eest oleks ilmselt laksu saanud. Kuna vend hetkel temast väga palju välja ei teinud - see tähendab, et karjunud, ei löönud, ei rääkinud - otsustas poiss üritada võimalikult tavapäraselt käituda. Algatuseks võttis ta oma võiõllest liiga suure lonksu ja kukkus läkastama.

Mina olen Lilla. Mina olen Nell. Ma ristsin Rilla rollikatejumal. Ma ise olen kimchijumal. Kimchist saaks terava kepi. Ei aga tegelikult peaks keegi olema koola jumal ja keegi mentose jumal ja siis saaks head keppi. tähendab, MA OLEN INNOCENT!
Sebastianil vist vedas, et nad on privaatses kohas, kus keegi ei näe neid. Äkki ei kuule ka. "Fetus, mis sul viga on?" küsis Sebastian lamedal Kristen Stewarti toonil ning kulmu kortsutades. Fetus oli üks tema hüüdnimesi. Sealhulgas ka Lellepoeg, Võililleke (siis kui nad olid viie- ja kuueaastased), Inzupp (sest supp) ja näiteks ka veel Mügamend. See oli Sebastiani fantaasiates ühe riigi usulevitaja, kes levitas valet usku ja siis teda sööti krokodilldele

Indeed. Siis peaks kepivajadus igatahes rahuldatud olema. Are you sure about that?
Läkastamine oli isegi pisara silma võtnud, hingetorus oli vastik.. Tunne? Maik? Vahet pole, igatahes oli vastik. Poiss jõi võiõlut peale lootes, et see midagi muudab. "Mis sa küsisid?" äkki oleks pidanud teietama? Kurat üksi teab mis tujust Sebastian parasjagu oli. Inzane nühkis käeseljaga silma. Meik laiali ei läinud, hea meik oli, ega poiss saasta ei ostnud. Võlukunstiga sai paljusid muguasjade puudusi parandada.

See on iidne cosmopolitani saladus, kuidas sajandi keppi saada mentose ja koolaga. Ilge plahvatus ja saaks palju klikke youtube'is. Oota, mis asi see on, ma olen puhtavereline nõiaisiksus?! Kaugeltki nõus sellega. Vähemalt mind ei vägista selle kooli adekvaatsed meesõpetajad.
Kasuta bioloogilisi inimvõtteid või idk, sest Sebastian nüüd kaugelt selle naise nimega Destini, keha katsuma hakkab. Isegi kui ta on riietes. Ei. Lihtsalt ei. "Sa näed väja nagu surivoodil olev isiksus," lausus Sebastian edasi oma muhedal toonil ja üritas eriata, et teda ei teietada. Isegi mitte oma lellepoja poolt! "Kui sind poleks, siis ma ei saaks oma viha kontrollida," lausus Sebastian produktiivsel toonil, laksu peab ju andma, et vihma oleks rahuldatud. "Ja endast vanemaid inimesi teietadakse, noordaam!" kriiskas Sebastian nende vanaema toonil.

Nõiaisiksus? Soovahetus? Veab sul tbh.
Destin oli pisut üllatunud, kuna teda nimetati isiksuseks. Mingi kõrgendust sai või? Poiss võpatas tahtmatult kui vend kriiskama hakkas. Sellega ei harju vist kunagi ära. "Vabandust. Mis teie küsisite?" parandas Inzane ennast, kuigi vaevalt see teda eriti päästab. Pole kunagi päästnud. Kui mõni sinikas tekib siis koolis saab selle haiglatiivas kohe kaotada lasta õnneks. Pomfrey ei küsi üleliigseid küsimusi.

Soovahetuse teeks endale suured rinnad ja läheks haiglatiiba töötama ja siis kiljub täiest kõrist, et PROUA VANUDAAME TEIETADAKSE MIS TEIL NÜÜD JUHTUS OSSA KAS TÕESTI KÄI KURADILE!?
Sebastiani hobideks on kriiskamine nagu nende vanaema Iris Irina Mübel, keda Sebastian teietab. Isegi. Erinevalt sinust, fetusets. "Kurt ma küsisin mis sul viga on?" küsis ta vaöjemal toonil ja jõllitas oma lellepoega vihase näoga. Kurt on sinu uus hüüdnimi. Kurt Lord. Kurtide lord.

Kurtide lord. Wow.
"Võiõlu läks kurku." mitte, et see kurku minema ei peaks, aga ta valis vale toru, kui nii võib öelda. Destin kõhkles hetke, enne kui jälle võiõlut jõi. Peaks Sebastianile ka pakkuma? Vaevalt ta poisi käest midagi vastu võtaks. Eriti veel pudelit kust Destin ise joonud oli. Rohkem tal võiõlut käepärast kahjuks ei olnud ka. Tegelikult oleks päris hea idee unerohtu ühte pudelisse panna ja seda Sebastianile pakkuda. Saaks ise ära kaduda ja Sebastian magaks ilusti täielikus teadmatuses.

Ta oleks pidanud täislausega vastama ehk siis, et mu viga on see et ml läks võiõlu kurku ja hommikumeik ka kurku. Tase mis söögitorus ja mujal veel tal peaks toimuma. Või hingamistorus. Noh, lihane lellepoeg teab oma venda väga hästi.
Seal kamina otsas olev Destin oli löönud mingit endale ette jäänud tugitooliga lõbu pärast jalaga. Oleks olnud koomiline, kui see oleks alla kukkunud. Aga ei. Gravitatsioon liiga suur. Destin räägiks oma lastele selliseljuhul muinasjutu Uinuvast Lorditarist. Jah. Orginaalne.

Olin hulkumas kuskil ei kusagil ja mu vennast lellepoeg oli vihane ja otsis mind. Ta tahtis juua. Mu vennast lellepoeg Sebastian sai mu kätte, aga ma jõudsin lahustava unetabletti sinna joogi sisse toppida. Jumal tänatud võtku teid, mugud!

Ommikumeik ei läinud kurku sep tule mahagi ilma spets vahenditeta ju. Lihane lellepoeg..
Tugitool oli ka kamina otsas..? Vägagi orginaalne, kahtelmata saaks sellest tema laste lemmiklugu. Ja siis need lapsed rääkiskid seda oma lastele ja lõpuks vahetaks see uinuva kaunitari täiesti välja. The end.
Destin võpatas tahtmatult kergelt, kui Sebastian tugitooliga kaklema hakkas. See oleks olnud ülim, kui tool vastu oleks ka virutanud. Oleks pidanud rohkem jooma siis oleks võib-olla suutnud seda ette kujutada paremini? Meh, võiõlust ikka täis ei jää. Destin jõi jälle. Otsa hakkas saama. See polnud hea. Siis ta peab pudeli ära panema ja siis võib Sebastian selle võtta ja teda lüüa või midaiganes muud sellist teha ja põhjenduseks tuua, et prügi maha ei loobita/panda/asetata.