One day at a time

Raina istus järve ääres ühel kivil ning näppis enda sõrmede vahel kuldset tooni ketti. Jah, see oli see sama kee, mille Kyle talle andnud oli. Pärast seda vahejuhtumit tarvilikus toas oli neidis kee kaelast ära võtnud, kuid sellegi poolest kandis ta seda endaga kaasas. Nagu talismani, võinii. Paar päeva oli möödas sellest, kui ta viimati Kyle'i näinud oli ning kui päris aus olla, siis oli Rain kutti meelega vältinud. Ta lihtsalt tahtis eemale hoida, et mingit awkward situation'it ei tekiks. Sest siis poleks neiu osanud käituda. Tõttöelda ta kahetses juhtunut, aga midagi otseselt ta teha ei osanud. Või ei tahtnud. Oli lihtsalt confused.
Igatahes, oli õhtu ning väljas hakkas juba kergelt hämarduma, mis Raina'le täiesti sobis. Veekogu ääres oli veidi jahedam ka, kui mujal. Kuid kuna Raina korrutas endale mõttes, et ta külma ei karda, siis oli tal laia t-särgi, retuuside ja needitud nahkjakiga enamvähem paras järve ääres istuda. Jalas olid tal platvormid, nagu ikka.

OT: Kyle.

Kyle oli tulnud järve äärde. Tal oli räme Raina igatsus peal ja ta ei oodanud näha neiut praegu järve ääres. Kyle pani endale huulte vahele suitsu ja süütas selle välgumihkliga. Ta toetas ennast vastu suurt kivi, mis järve ääres seisis ja vaatas järve ääres ringi. Ta märkas ühte kuju, järve ääres istumas. See inimene oli Kyle'ist umbes kaks meetrit eemal. Kyle ei tundnud ära, kes see oli, sest praegu oli pime, aga Kyle'ile meenutas see inimene Raina't.

Raina arvas, et ta kuulis kellegi samme, kuigi päris kindel ta selles olla ei saanud, sest järve lained, mis vastu kallast peksid, tekitasid valjemat heli. Ja siis kuulis ta mingit teist heli, mis võis sarnaneda heliga, mis tekib siis, kui välgumihklit näpitakse või põlema pannakse võimidagi. Korraks mõtles neiu, milline kokkusattumus see oleks, kui Kyle praegu samuti järve ääres oleks. Aga seda oli temast juba isekas loota. Raina pööras oma pead ning vaatas veidi ringi. Keegi ikkagi oli ju järve ääres. Selline tunne oli, et keegi oli lähedal ning see ei andnud Raina'le rahu. Hetke pärast pööras ta oma pea teisele poole ning märkaski kogu, kes temast veidi eemal seisis. Oh, Kyle.

Kyle vaatas ka selle isiku poole, kes Kyle'ist eemal istus. Kui isik enda pea Kyle'i poole pööras, nägi Kyle Raina't. Kyle oli üpris üllatunud. Ja kas see oli see sama kaelakee Raina'l käes? Kyle teeskles, et ta ei tundnud Raina't ära ja vaatas järve, mille lained vastu kallast tungisid, tehes ilusat lainete häält.

Paistis, et Kyle ei pannud Raina't tähele. Vähemalt selline mulje jäi neiule. Neidis silmitses hetke kutti, kuid pööras siis oma pea ära. Siis märkas ta, et kee oli endiselt tema sõrmede vahel. Kähku pani Rain selle enda jaki taskusse. Kui Kyle polnud teda märganud, siis ta kindlasti polnud ka keed näinud, äkki? Rain istus hetke veel paigal. Aga veider oleks ju lihtsalt seal istuda, kui Kyle temast mõni meeter eemal oli? Jah, see oli veider, leidis Raina ning tõusis järgmisel hetkel püsti. Ta heitis veel ühe pilgu Kyle'i poole, enne kui tema poole kõndima hakkas. Vahemaa polnud pikk, seega oli neiu varsti kuti juures. "Hei," lausus Gin vaikselt tervituseks, jäädes Kyle'i ette seisma. Oleks vist veel pidanud midagi ütlema..

Ja mõne aja pärast Kyle'i vaade oli blokeeritud ja tema ees seisiski Raina ''Tere.'' ütles Kyle tuimalt vastu. Ta tõmbas enda suitsu ja puhus seda tossu Raina'st eemale. Kyle silmitses Raina't. Kaelakee polnud enam ta käes.

Raina silmitses hetke Kyle'i, enne kui tema eest ära astus ning veidi rohkem kõrvale seisma jäi. Alati oli lihtsam rääkida nii, kui ei pidanud otse inimesele silma vaatama. "Ilus vaade," mainis Rain, olles ka nüüd näoga järve poole. Nüüd, kui ta Kyle'i juurde oli läinud, tundis ta ennast veel hullemini kui varem üksi olles oli tundnud. Süümepiinad. Ja Kyle'i tuim olek mõjus kuidagi rõhuvalt.

Kyle mõtles mida sellele vastata ''On tõesti.'' ütles Kyle pärast lühikest vaikust. Ta vaatas korraks Raina poole. Kyle käitus nagu ta oleks Raina'st üle saanud, aga ta ei olnud. Ta oleks tahtnud praegu lihtsalt Raina'st kinni võtta ja kallistada teda.

Raina noogutas, pilk järvel. Oli Kyle'iga rääkima minemine ikka hea mõte olnud? Kutt ei tundunud Raina seltskonnast just eriti huvitatud olevat. Kuigi tegelikult ei saanud seda talle süüks panna ning Rain teadis seda ise ka. "Ma pole sind mõnda aega näinud," lausus Raina uuesti. Jätame mainimata selle, et tüdruk ise oli üritanud kutti vältida. Ning ilmselt nad kooli peal olid üksteist ikkagi näinud, aga suhelnud mitte, võimidagi.

Kyle vaatas Raina'le otsa ''Oled, aga sa oled lihtsalt otsustanud mitte rääkida minuga.'' ütles Kyle. Mees oli seda ise kooli peal tähele pannud. Kyle tõmbas enda suitsu edasi ja viis enda pilgu tagasi järvele.

Ja nüüd vältis Raina Kyle'i pilku. Niiet kutt oli seda siis tähele pannud. Neiu põrnitses lihtsalt järve. "Mida sa minult siis ootasid? Et ma kohe järgmisel päeval tuleks ja teeks näo, nagu mitte midagi poleks juhtunud ning me oleks kohe sõbrad edasi?" Raina püüdis ennast vaos hoida, sest ta teadis, et kui ta praegu Kyle'i peale vihastab, siis hiljem ta kahetseb seda ka. Aga ta oli kergelt ärritunud.

Kyle ei vastanud sellele. Ta sai aru, et Raina vihastas nii, et pigem Kyle hoidis enda suud kinni. Kyle tõmbas rahulikult enda suitsu ja viis nüüd enda pilgu Raina'le.

Kyle oli tark. Oleks ta kohe midagi öelnud, oleks Raina ilmselt tõsiselt vihastanud. Juhul, kui see vastus oleks loomulikult olnud vihastamist väärt. Selle vaikuse jooksul rahunes Rain aga maha. Vähemalt ta üritas rahulikumalt vastata. Ta tajus endal Kyle'i pilku, kuid ta ise ei vaadanud Kyle'i poole, vaid jõllitas selle asemel järve. "Ma ootan vastust," teatas neiu masinlikult. Ta tahtis ju lihtsalt teada, mida Kyle mõtles või mida kutt temalt ootas.

''Kas sa pooldad ikka enda samat vastust?'' milleks oli 'ei' pm, kui nad Tarviklikus toas olid. Seda tahtis Kyle teada. Kas Raina oli ümber mõelnud või ei? Kyle vaatas küsivalt Raina'le otsa.

"Sa ajad mind segadusse," lausus Raina ning lükkas oma juuksed üle pea, näo eest ära. See liigutus oli neiule harjumuseks saanud. Ja peaaegu alati tegi ta seda siis, kui ta veidi närvis oli või ei teadnud, mida teha. Neiu ei vaadanud endiselt Kyle'i poole, sest nii oli lihtsam.

Kyle ohkas ''Kas sa ei taha ikka veel suhet minuga?'' tegi Kyle selle küsimuse arusaadavamaks. Ta vaatas küsivalt Raina poole ning tõmbas enda suitsust viimased mahvid.

Raina oli küsimusest aru saanud, aga lihtsalt see olukord ajas teda segadusse. "Kas sa kavatsedki seda küsida minult iga kord, kui me kohtume?" küsis neidis ning pani käed taskusse. Ta tundis oma jaki paremas taskus ketti, mille ta ennem sinna oli pannud ning tema sõrmed sulgusid selle ümber.

''Ma küsin seda sult üle pika aja.'' sest kui nad kooli peal olid üksteist vahepeal näinud, ei olnud Kyle seda küsinud. Kyle viskas koni maha ja astus sellele peale. Ta kuulis keti kõlinat ja ta vaatas Raina tasku poole, aga ta ei hakanud midagi küsima, vaid viis enda pilgu järvele.

Ja Raina märkas, et Kyle tema tasku poole vaatas ning kähku võttis ta oma käed taskutest välja, mille tulemusel kett taskust täielikult välja kukkus. Milline ebaõnn see oli? Kui Kyle nüüd seda ketti maas näinud poleks, oleks kutt täitsa pime pidanud olema. Raina kükitas ning võttis keti enda kätte, nii et see tema peopessa jäi, kuid ilmselt oli Kyle seda siiski tähele pannud. Rana vaatas veidi kohkunult Kyle'i poole.

Kyle vaatas, et Raina'l oligi see kett käes ''Kas sa jätsid selle alles?'' küsis Kyle Raina'lt üllatunult ja vaatas Raina kätt.

Raina oli vahepeal püsti ka tõusnud, see jäi mul mainimata. Ta oli üsna pahane enda peale praegu, et midagi sellist üldse juhtunud oli. Ta poleks pidanud seda ketti endaga koguaeg kaasas tassima. Mida ta mõtles, kui selle endale taskusse oli pannud? Neiu oleks tahtnud öelda, et see polnud see sama kee, aga sellel poleks vist mõtet olnud. "Mis ma siis sinu arust sellega tegema oleks pidanud?" püüdis Raina kuidagi sarkastiliselt vastata, kuid see ei tulnud vist eriti hästi välja.

''Selle sinna tuppa jätnud.'' arvas Kyle. See oli ju suhteliselt loogiline vastus. Kyle vaatas Raina poole ja võttis ta käest kinni, kus see kee oli.

Kui nüüd mõtlema hakata, siis oli see jah loogiline vastus. Aga Raina'le polnud see kordagi isegi pähe tulnud. Raina vaatas, kuidas Kyle tema käest kinni võttis ning samal ajal avas oma peopesa, niiet Kyle võis veenduda, et tegemist oli sama keega.

''Miks sa seda sinna tuppa ei jätnud?'' küsis Kyle ja vaatas Raina'le uudishimuga otsa. Ta kahtles, et Raina oli ümber mõelnud, aga eks näis.

"Sa andsid selle mulle. Ma ei oleks saanud seda sinna jätta," lausus Raina vaikselt ning vaatas Kyle'i poole. Kui nii edasi läheb, annab neiu varsti alla ning ei võitle enam kuti lähenemiskatsete vastu. Kuigi see oli igasuguses vastuolus sellele, mida Raina mõistus tal teha käskis.