Igal pool ja mitte kuskil

Summer oli selle aja ja täis kõhuga voodi peale magama jäänu ning nohises nüüd vaikselt,nähes unenägusid riietes ja söögist.

Chel ohkas. Ka tema oli üsna väsind ning peagi heitis temagi pikali.

OT: Homme edasi eks, Good night "little sis"

OT: head ööd suur venna

OT: mhmh. Ärka nüüd üles.

OT: ikka veel on õhtu eks?

OT: mhmh

Summer ärkas ja vaatas kella. Oli õhtu. Neiu tõmbas kiiresti mingid riided selga ja läks Tomilt küsima, kas õhtusöök on valmis. Siis sammus ta tagasi ja meikis ennast, tegi juuksed korda ja valis mõne käevõru. Seejärel viskas ta Chelseat padjaga, et too üles ärkaks.

 

Chelsea tõusis uimaselt istukile. Ta pani endale veidi normaalsemad riided selga ning uuris küsivalt Summerit.

"Hopp lähme sööma." hüüdis neiu Chelseale ja hüples toast välja. "Tomil juba kõik valmis ja soe, me lähme nüüd." lausus neiu ja jooksis trepist alla.

Chelsea järgnes vaikides Summmerile ning uuris maale.

Summer jõudis alla ja istus laua äärde, mis oli toitu täis. Kogu lauapealne oli täis erinevaid sööke: Kevadrulle, pisikesi grillvorste, linnuliha, kana, lambaliha, salateid ja veel teisi asju. Ainult magusad asjad olid puudu. Summer ostus laua taha ja kutsus Chelsea ka istuma.

Chelsea istus ka lauda ning pingutas silmi, et näha mis lauale toodud on.
Sellist kogust, polnud Chel iialgi varem näinud. Ta silmitses hetkeks summerit ja ütles: "Ma luban, ma makasan tagasi." sõnas ta veidi ärritamiseks, kuid puhtast südamest.

"Ei maksa. Ole vaikselt ja söö, või ma ei annagi sulle seda." lausus Summer ja tõstis oma taldrikule Ceasari salatit mida ta vaikselt sööma hakkas. "Kokk on mu ema sõber." lisas ta juurde enne kui esimese suutäie võttis

Chelsea ohkas ja äkki tundis end näljasena. Ta sõi veidi üht, veidi teist ja siis
sai tal kõht üsna täis. Ta nõjatus tooliseljatoele ning pistis viimase, kahvlil lebava
süütäie suhu. "Mis me nüüd teeme" päris ta Summerilt.

"Mul on sulle kingitus." lausus Summer ja ulatas Chelseale tumepunase karbikese. "Palju hilinenud õnne sulle." lausus ta naerdes. 

Karbis olid erinevad ehted, mis Summer oli ostnud ja siis karpi pannud. Seal oli kaks kaelakeed, kolm käevõru ja ühed kõrvarõngad, mida Summer oleks väga tahtnud endale jätta, aga ei tohtinud.
 

Chel kohkus ning hakkas pööraselt naerma, nii juhtub a l a t i. Ta võttis karbi vastu ja naeratas. "Tänan" sõnas ta siis ja avas karbi ning uuris ehteid.

"Palun." lausus Summer ka kergelt naerdes ja sõi viimase ampsu oma salatist. "Nüüd sööme magustoidu ära ja lähme linna peale." pakkus neiu välja ja vaatas tänavale. Väljas liikus vähe inimesi ja tänavad olid pimedad. "Kui sa ei karda." lisas ta juurde.

Chel ajas silmad ähvardavalt suureks,muie. "Äkki lööd ise põnnama?" pakkus ta. Talle ei oleks tundund diagon nii hirmuäratav, kui seal jälle see Petskin mööda ei oleks hõljund.

"Mina ei karda midagi." naeris Summer. Ta ei kartnudki eriti midagi, sest noh... võluritega eriti midagi ei juhtunud ka. "Lähme siis?"

"Jaap, läki" nõustus ta meenutades, et magustoitu polnud söödudki ning tantsikles ukse juurde. Hetke vaatas ta tagasi ja uuris sõbrannat. Savi see.

Ei savi see midagi. Summer hakkas erilise aeglusega kooki sööma. Chelsea ei lähe kuhugi enne magustoitu, muidu lööb Summer ta maha.

Chel kugistas oma magustoidu kiirelt alla . "nüüd lähme onju" sõnas ta ja väljus katlast..

OT: locked?

OT: mhm

"No okei." nurises Summer ja lõpetas magustoidu. Ta tõusis, tõmbas kampsuni selga ja kõndis välja.