Kuskil Londonis

Lakeesha oli niisama jalutama tulnud ja ühel hetkel avastas, ta end täitsa võõrast paigast. Seal ei paistnud ümberringi ka olevat ühtegi inimest. Kesha ohkas vaikselt ning kõndis siis endiselt edasi, et ehk sattub sellisse kanti, mida ta teab. Ta ei pannud seda kõike tähele kuna ta oli sügavalt mõteisse jäänud. Õnneks aga ei kõndinud ta kellegile otsa ka või siis inimesed vältisid teda, kes teab. Samas see oli ka suht hiline õhtu juba, enamus siiski olid oma kodudes juba.

OT: Holy Crap... your name was Andrea not Sarah.

Andrea kõmpis mööda oma kodulinna ringi. Ta oli kodust ära tulnud ilma mingisuguse põhjusetta. Lihtsalt sellepärast, et midagi teha. Andi ootas juba kooli algust, sest ta tõesiti oli siin juba vaikselt igavusse suremas. Isa töötas 8st 9ni ja temal oma tütre jaoks aega polnud.

Kesha jalutas aina edasi ja ta oli lootusetult eksinud kuna al polnud kohe üldse aimu, kus yta asub. Neiu ohkas ning istus siis tee ääres olevale pingile.

Andi jalutas sihikindlalt edasi. Tema teadis küll, kus ta on. Ta isa töökoda oli siit paar tänavat kesklinna poole ja neidis elas seal samas töökoja kohal. See ola Londonist oli tema mängumaa, oli ta siin ju elanud 16 aastat. Andrea märkas pingil istumad blondi tütarlast, kelle nägu talle natukene isagi tuttav tundus."Hei!"naeratas Andi ja istus võõa kõrvale pingile,"vajad abi?"

Kesha võpsatas kui üks tüdruk tuli temaga rääkima , ta oli mõtetesse jäänud. "H-heya," lausus ta naeratades siis tüdrukule vastu ning vaatas tema poole. Tüdruk tundus isegi tuttav. "Imselt jaa, ma ei tunne seda kanti siin."

"Sorry ma ei tahtnud sind ehmatada,"vabandas Andi kõlgutades jalgu, mis napilt maad puudutasid."Ma võin sind aidata," pakkus Andrea,"oleneb kuhu sa jõuda tahad." Andi teadis Londonit päris hästi, aga päris iga väikest kõrvaltänavat ja nurka ka nüüd ei teadnud.

"Ikka siin kesklinna poole, kus mu kodu asub," lausus Kesha ega tema tänava nimesid küll ei teadnud tegelt. Ta ei viitsinud neid pähe õppida, ta ei tea isegi miks.

"Olgu,"noogutas Andi. Tema päris kesklinnas ei elanud. Sealsed korterid oli kordades kallimad ning ta isa ei oleks suutnud kesklinna korterit üleval pidada. "Ma liigun ka sinna poole. Ma võin sulle tee kätte näidata,"pakkus Andrea."Muide ma olen Andrea, aa ma eelistan kui mind Andi'ks kutsutakse."

"Tänan," lausus Kesha. Ta isa oli siiski raha, et sinna oma maja isegi osta. Kus kogu Kesha pere elas hetkel. "Ma olen Lakeesha, aga eelistan, et inimesed ütleksid Kesha."

Andrea't kasvatas ainult isa, kes polnud kõige jõukam, aga tüdrukule i olnud sellega mitte mingit probleemi. Ta armastas oma isa ja väikest katusekorrusel olevat tuba."Lähme?"küsis Andi tõustes pingilt. Oodate silmitses ta tüdrukut, kes talle jätkuvalt väga tuttav välja nägi.

Kesha elas koos isa, õe ja vennaga. Ta isa firma tõi lihtsalt nii palju sisse, et nad seda lubada omale saaksid. Kesha tõusis ka püsti. Talle tundus ka tüdruk muidagi tuttav siiski.

No Andi ema oli ka jõukast perekonnast, aga ta toetas Andrea't ainult kooliga seotud asjades üsnagi arusaadavatel põhjustel. Neidis hakkas vaikselt liikuma kobades oma mälusoppides, kust küll ta Kesha't teab. "Kuule? Kas ma olen sind kusagil varem näinud? Ma võibolla kujutan seda endale ette, aga sa oled mega tuttava näoga."

Kesha ei mäleta oma emast just väga palju. Ta ilmselt oli ka ikka rikast perest. "Ilmselt oled küll kuna sina tundud ka mulle kuidagi vägagi tuttav aga ma ei mälla kust," lausus ta.

Tegelt ega Andi ka oma emast palju ei teadnud. Koos nad ju ei elanud ja ema tüdruku elu vastu erilist huvi ei ilmutanud ja ega Andrea oma ema vastu ka erilist huvi ei tundnud."Võib olla me oleme üksteist lihtsalt varem linnas märganud,"pakkus Andi, aga see oli päris vähe tõenäoline, sest Kesha elas kesklinnas, aga Andrea pigem äärelinnas ja London on suur linn.

Kesha ema suri lihtsalt paar aastat tagasi, ei muud midagi. Ta küll igatseb teda taga vahest aga elu läheb edasi. "See on esimene kord kui me kohtume siin London'i linnas, see oli kuskil mujal," lausus ta sellepeale. Sigatüügas? - mõtles ta vaikselt enda peas.

Andi ei igatsenud oma ema kudagi. Sa ei saa igatseda kedagi, kes ei ole su elus eriti olnud."Võib olla kool, ühised tutavad või midagi sellist,"kehitas Andrea õlgu.

Nojh, seda küll jh. Kesha siiski veetis paar aastat ikka emaga koos. "Võimalik. Sa käid Sigatüükas?" küsis ta siis tüdrukult. Teda ei huvitanud hetkel see, et teda võidakse nüüd lolliks või teab milleks tempeldada.

Võttes arvuliselt, mitu korda Andi oma ema oli näinud ei andnud aasta jagu kordigi kokku. "Jap,"noogutas Andi. Sealt to tüdruk talle siis tuttav tunduski. Andrea ei julenud eriti tegelikult oma koolist rääkida. Ning see oli ka kujunenud teemaks, millest isaga rääkida ei tasunud.

"Ilmselt seal me olemegi siis üksteist näinud," lausus Kesha sellepeale. "Sa oled Ravenclaw'is muidu jah?" küsis ta siis tüdrukult. Tema pere on täitsa puhtavereline seega pole koolist rääkimisega kodus probleeme. Kuigi tegelt ta ei suhtle eriti väga oma isaga viimasel ajal.

"Jap,"noogutas Andrea. Team isa jaoks oli see probleem ainult tüdruku ema pärast. Neil kahel oli kana kitkuda ning Andi proovis seda lihtsalt ignoreerida. Närvidele kordades kasulikum. Andrea sai oma isagi ikka päris hästi läbi, ning arvestades kõike oleks see päris imelik.

Keshal ja ta isale ei ole kana kitkuda ega midagi sellist. Lihtsalt isa tegeleb järjest vähem oma lastega, ei muud midagi. "Mitmes klass sa oled?" küsiis Kesha niisama jutu jätkuks pigem.

"6,"lausus Andi valmistades ennast ette kommentaariks, kuidas ta ei näe üldse 16 aastane välja. Ta sai neid viimasel ajal suhtelsiselt tihti."Sina?"

Lakeesha ei hakkanud seda ütlema, et tüdruk ei näe just eriti kuuteist aastane välja jne veel. "Ma ka kuusjuures käin 6," lausus Kesha naeratades. Talle ei ole keegi kunagi öelnud, et ta ei näe kuuteist aastane välja. Ta tegelt üldse suhtles viimasel ajal vähe väljas pool kooli ja kodu.

Nii et nad olid ühest majast ja käisid samas klassis ka. Ega Andi ka kellegiga eriti suhelnud polnud. Ta oli oma vaba aja magamisele ja lugemisele kulutanud. Tavoli proovibud isa ka aidata, aga ta pekstitöökojast välja nii et sellest ei tulnud midagi välja.

Kesha oli ka enamasti kodus viimasel ajal passinud kuna ta nii öelda sõpradel olid juba omad tegemised. Enamus neist oli täitsa mugud tegelt. Teda see ei häirinud kuigi see ei meeldinud eriti tema isale aga see Kesha't ei huvitanud üldse. Ta peab pidevalt vaatama ka oma noorema õe järgi, kes on temast tegelt vaid 3 aastat noorem.