Kuskil pargis

Kell oli umbes üheksa õhtul ja Alysson oli koju kõndimas enda kuuetunnilisest shoppingu retkelt. Ta käed olid täis poekotte ja ta oli jõudnud nendega parki. Ta istus ühele pargi pingile, asetades enda kotid enda kõrvale, puhates sellest jalutamisest. Ta sulges enda silmad ja ootas, kuni ta tundis, et ta jalad saavad uuesti normaalselt töötada.


OT: Nate.

Nate jalutas pargis. Ta oli mõelnud minna vaatama kooliasju, aga kuna poisile poodides olemine ei meeldinud, siis ta lükkas seda edasi nii kaua kui võimalik. Poiss otsis mõnda vaba pinki, kus istuda, aga kuna kõik kohad olid kinni, valis ta istekoha ühe suhteliselt atraktiivse tüdruku kõrval. "Tere õhtust," ütles ta kõrvalolijale.

Alysson võpatas, kui keegi teda äkki kõnetas. Ta vaatas enda kõrvale ja seal istus üks kutt. Pargis olev tuli isegi näitas mingit valgust selle kuti poole ja Alysson naeratas. Ta juba sai aru, et tema vastu polnud mõtet vist eriti ülbe olla või mis? ''Tere.'' ütles Alysson kutile vastu, liigutades enda poekotte natuke koomale.

Nate otsustas kohe tüdrukuga tutvust teha, asi, mida ta tavaliselt ei teeks, aga kuna tüdruk on ilus, siis miks mitte. "Mina olen Nate, ma käin Sigatüüka koolis," lausus ta rahulikult, ilmselt tüdruk ei teagi seda kooli ja kui suur on juhus, et ta pargis teist võlurit kohtab, ilmselgelt peaaegu olematu.

Alysson jäi sõnatuks, kui ta kuulis, et kutt käib Sigatüüka koolis. ''Päriselt? Ma ka. Aga ma olen Alysson muidu.'' ütles Alysson laia naeratusega. Ta ei arvanud tegelt üldse, et Nate käiks Sigatüükas vms. Ta hakkas arvama ka, et Nate järsku ei usu teda.

Nate oli ka suhteliselt üllatunud. "Oh, lahe," ütles ta samuti naeratades ja jäi siis vait, sest ta ei osanud enam kuidagi vestlust jätkata. Poiss näppis oma juukseid, seda tegi ta alati, kui ta kasvõi natukene närvis oli.

''Mis majas sa oled?'' vot Alysson teadis, kuidas juttu jätkata. Ta ootas nüüd Nate'ilt vastust, ja jälgis kuidas kutt enda juukseid näppis.

"Aa, ma olen Gryffindoris," vastas Nate ja lootis, et tüdruk pole Slytherinist. Mingi asi häiris teda selle maja juures ja ta ei saanud aru mis. Selle aja peale oli poiss endale esimestesse juustesse väikese patsi pununud.

Alyssa kergitas kulme ''No siis me vist ei peaks meeldima üksteisele. Mind sõõlati Slytherin'i.'' Aga Alyssa ei olnud tegelt nii ülbe. Vähemalt mitte Nate'i vastu.

"Ma loodan, et see ei tähenda mitte midagi," üritas Nate oma pettumust varjata. Ei saanud öelda, et Alysson talle veel kuidagi oleks vastukarva olnud. Loodetavasti tulevikus ka mitte. Poiss kohendas oma asendit ja vaatas ülejäänud pargis olevaid inimesi. Oli nii noori kui vanasid, ilmselt meeldis kõigile õhtuti pargis käia.

''Mina samuti.'' ütles Alysson naeratades. Ta vaatas enda poekotte. Neid oli umbes kuus. See oli Aly jaoks vähe, aga ikka olid need rasked ''Kuhu sa edasi liigud?'' uuris Alysson, vaadates nüüd Nate'i poole.

"Ma pole veel jõudnud mõelda," vaatas Nate samuti Alyssonile otsa ja naeratas. "Kuhu sa lähed?" küsis ta tüdrukult. Poiss mõtles, et kui väga vaja, võib ta tüdruku ka ära saata. Koju tal kiiret polnud.

''Koju.'' vastas Alysson lühidalt ja ikka veel oli tal see sama naeratus näol. Neiu haigutas. Ta oli natuke väsinud.

"Ma võin sind saata," pakkus Nate välja. "Kui sa muidugi tahad," lisas ta, jättes selle tüdruku enda otsustada. Ta ei tahtnud peale käia. Poiss silmas Alyssoni poekotte ja oli valmis neid võtma, kui vastus tuleks jaatav.

Alysson naeratas Nate'i pakkumise peale ''Okei, sobib.'' nõustus naine ja vaatas küsivalt Nate'ile otsa ''Kohe praegu?'' küsis Aly, tõustes pingi pealt püsti.

"Nojah," vastas Nate ja tõusis samuti püsti. "Luba, ma võtan su kotid," lausus ta heatahtlikult ja võttis kõik kuus poekotti. "Kus sa elad üldse?" küsis ta tüdrukult.

''Eh.. okei.'' selle peale kortsutas Alysson kulmu. Ta polnud harjunud, et keegi teine ta kotte tassis. ''Siit umbes pool tundi edasi. Ma näitan sulle.'' ütles Alysson ja hakkas edasi kõndima. Ta naeratas ka selle peale, et Nate ta kotte hakkas tassima.

Nate kõndis Alyssonile järgi. Poisil oli hea meel, et tema kodu asus umbes samas suunas, nii et ta ei pidanud mingit väga suurt ringi tegema. "Ootad ka juba kooli minemist?" küsis ta tüdrukult, sest millestki pidid nad ju rääkima. Nate keerutas oma pead, et juuksed näo eest ära saada ja vaatas tüdrukule otsa.

''Mitte eriti.'' ütles Aly ausalt ja krimpsutas nina. Ta sattus alati pahandustesse koolis ja tal olid ka natuke halvad hinded ka, aga eks ta püüdis ''Sa ootad?'' küsis ka Alysson Nate'ilt.

"Mitte nii väga," vastas Nate ja lisas, "ainult lendluudpalli natukene." Ta naeratas vildakalt ja vaatas maha. Poiss nautis lendluudpalli mängimist väga, see oli tema lemmiktegevus.

Aly naeratas selle peale. Talle ei meeldinud eriti lendluudpall, sest ta ei osanud luudega hästi lennatagi ''Ma ootan ennustamise tunde.'' ütles Alysson ausalt. Ta uskus ennustustesse ja maagiasse jne.

"Sa usud sellesse?" küsis Nate ja sai veel napilt pidama, enne kui ta oleks öeldanud jamasse. Tema arust oli see täielik pläma. Ta oli selles tunnis natuke aega käinud, sest lootis, et äkki seal tõesti tehakse midagi lahedat, aga nagu tuli välja siis ei. Ta ei tahnud seda tüdrukule muidugi mainida.

''Mhm.'' noogutas Alysson ja naeratas ''Mu ema tegeles selliste asjadega.'' vähemalt nii oli Alysson'i isa talle rääkinud. Alysson oleks väga tahtnud, et ka ta ema õpetaks talle selliste asjadega tegelema.

"Mida su ema praegu teeb?" küsis Nate, kuigi see polnud tema enda ema surma tõttu kõige mugavam teema. Ta lootis teemast kiiresti üle minna ja teistel asjdel edasi rääkida. Poisi käed hakkasid vaikselt nende kottide tassimisest väsima, aga see polnud nii hull.

''Ma ei tea. Ta suri, kui ta mind sünnitas.'' siis oli Nate'il ja Alysson'il midagi ühist. Ta hoidis nüüd nuttu kurgus. Ta ei teadnudki enda ema, aga ta isa oli paljusi jutte Alysson'i emast rääkinud, mis tõi välja selle, et Alysson'i ema oli tegelt väga heasüdamlik ja tore inimene. See mida Alysson väga ei olnud.