Kuskil Londonis

Andrea mugudest sõbrad olid aastatega lihtsalt ära kadunud neil polnud enam ühiseid jutu teemasi ja Andiolik kodus ka ainult suvel. Ning nooremaid õdesi-vendi tal polnud, aga oli küll vanem vend, aga Andrea ei elanud temaga isegi koos.

Lakeesha mugust sõbrad hakkavad ka vaikselt kaduma nüüd kuna Kesha'l pole viimasel ajal nende jaoks üldse aega. Ta tegelt ise ei viitsi väga nendega väljas käia lihtsalt, ei muud midagi. "Kaua siit sinna kesklinna poole muidu kõnnib?" küsis ta siis midagi jutu jätkuks.

Ega Andi ka ei näidanud erilist entusiasmi nendaga suhtlemiseks."15-20 minutit ma arvan," sõnas Andrea. Ta polnud selles 100% kindel.

Kesha ohkas ning raputas siis pead. Ta ei suuda uskuda, et ta oli siia kanti sattunud nii pika ajaga. Tema arust oli see maa isegi lühem olnud.

"Alati on võimalus takso tellida,"kehitas Andrea õlgu. Ta oli harjunud pikki vahemaid jalgsi läbima.

"Ei ole vaja, kõndimine on kasulikum," lausus Kesha sellepeale naeratades. Talle meeldis ka jalksi kõndida kui selle autoga sõita rohkem.

Jalutamine oli mõnus. See oli kõige spordi lähedasem asi, mida Andrea tegi. Talle ei meeldinud eriti sport."Siis on hästi."

Ega Kesha ka väga ei teinud sporti. See polnud väga tema jaoks, ainus asi mida ta nimetas enda jaoks spordiks oligi kõndimine. "Ilmselt jah," lausus Kesha.