On õhtu...

Muidugi veider. Ega normaalseid seal vist väga ei olnud. Üldiselt ei ole keegi siin maailmas täiesti normaalne, seega seal ju ei saanudki siis kedagi normaalset olla.. Nigra uratas ning näitas Chanel'ile hambaid, nii nagu tal hundina kombeks teha oli. Kui mõlemad enam vähem oma vigastustest lahti olid saanud toppis Isis asjad tagasi kotti pöörates pilgu hetkeks Arya'le.

Chanel ainult muigas õrnalt selle peale, kui Isis talle hambaid näitas. Alex oleks hea meelega midagi mõlemale tüdrukule veel öelnud, kuid teda katkestas Wil, kes just avatud uksest sisse oli astunud. "Mis lärm see on? Ma ei imestaks, kui varsti terve loss teid siia vaigistama tuleb.. Jube karjumine käis siin," lausus William külmalt, vaadates eraldi igaüht, kes koridoris oli. Viimasena peatus tema pilk Ophe'l.

OT: Miks sa viiendale korrusele enam ei vasta?

OT: See teema sai ju läbi seal?

Isis oleks üllatusest pea-aegu lakke hüpanud, kui Will koridori ilmus, ja seda sõna otseses mõttes. Rida vandesõnu pääses tüdruku huulilt lendu. Seekord üpris vaikselt, kuid ta oli siiski pahane, et mingi järjekordne Rave teda ehmatada oli suutnud. Ophe irvitas ainult vildakalt, nii Willi lause peale, kui Isis'e reageeringu peale. "Pere tülid." nähvas ta siis William'ile selle küsimuse peale vastuseks.

"Millised sõnad," vangutas Alex Isis'e vandesõnade peale pead, ise muiates. Nagu ta ise poleks kunagi vandunud, onju. Wil puuris Ophe't oma pilguga veel hetke ning avas siis taas suu. "Teinekord valige parem aeg. Ja koht," lausus noormees aeglaselt. Mets oleks näiteks olnud hea paik karjumiseks.

Metsas oli juba karjutud. Kahjuks lõpes see äärepealt Hagrid'ile vahele jäämisega, mis tähendas, et nad jooksid professori eest ära otse kentauridele sülle. Ja ära parem küsi, kuidas nad sealt tulema said. Isis ajas Alex'i sõnade peale vaid lõua ennast õigustavalt ette, kuid ei öelnud midagi. Polnud midagi öelda, kahjuks. Ophelika pööritas kergelt silmi. "Lihtne öelda." porises ta. Apha'l oli tegelikult vaja natuke aega maharahunemiseks, et oma enesevalitsus tagasi jalgadele seada. Nigra oli selle nii maha teinud, kui veel üldse võimalik.

"Peaks olema lihtne teha ka," lausus Wil ning astus samal ajal aeglaselt ukse juurest ära. "Niisiis, teie olete õed, jah?" uuris Wil Ophe ja Isis'e käest. "Ei saa omavahel läbi?" küsis ta ka teise küsimuse. Kõige tähtsam oli, et Isis Ophe plaanidest jms teada ei saaks.

"Aga vot ei ole, katsu ise sellisega läbi saada." sähvas Ophe üpris pahaselt. See esimene küsimus ajas Isis'e naerma. See oli ju ilmselge, kui nende välimust arvesse võtta. "Mis see sinu asi on?" uuris tüdruk naermist lõpetades Will'ilt. Ta isegi ei tundnud toda tüüpi.

"On vägagi minu asi," lausus Wil, isegi mingi ebasõbraliku naeratuse saatel. Noormees kõndis ringiga Ophe juurde. "Ole ettevaatlik, sul on üsna sõjakas õde...," lausus William Isis'ele, samas pilku ka Ophe'le pöörates.
Alex oli kõike seda vaikides pealt vaadanud, kuid nende viimaste sõnade peale puhkes ta lihtsalt naerma. "Will, sa hirmutad ta nii veel täitsa ära," lausus kutt. Tema ei teadnud, et Wil kõike tõsiselt mõtles. Btw, Alex ja Wil on majakaaslased, seega nad tunnevad üksteist.

"Ei ole ikka küll!" käratas Isis sõjakalt Willile lähemale koperdades. Sellest pilgu pööramisest oli suht raske aru saada, kummaga see Will nüüd rääkis, aga jah. Ophe ja Isis olid vägagi sarnased, nii välimuselt kui ka mõnedelt iseloomu joonelt. Kohe näha, et sugulased. Kui see Alex jälle oma suu lahti tegi pööras Nigra täiesti uskumatu pilgu poisile. Kas Will peaks tema ära hirmutama, või sai Isis lihtsalt valesti aru? Jah, seda oli arvata.

"Teda on vist küll raske hirmutada," lausus Wil Alex'ile. "Aga rääkige, miks siin selline karjumine käis? Äkki ma saan aidata?" uuris William. Alex vaatas kulmukortsutusega Isis'e poole. Mida tema valesti oli jälle öelnud?

Alex oli hetkega unustatud, kui Nigra jälle selle Willi poole pöördus. "Ei, sa ei saa aitata." klähvas Isis enne kui Ophe isegi millegi ütlemisele mõelda jõudis. Arry kes oli seda oma hundu kõrval seistes pealt vaadanud koperdas Isis'e juurde. Igaks juhuks. Isis oli väsinud ja ärritus kergelt, kui üks nendest poistest nüüd midagi valesti ütlema peaks siis oleks vist päris kehvasti ikka.

Kui keegi tüdrukutest korralikult ei vastanud, siis muidugi avas Alex oma suu. "See väiksem tahtis teada, kus tema," poiss osutas Ophe poole, "valentinipeo ajal oli. Millestki sellisest käis igatahes jutt." Kas Alex oli seda öeldes midagi valesti teinud?
Aga nüüd oli Wil'i kord rahulikult muiata. "Kui Ophe't peol polnud, siis ma pean tunnistama, et see oli minu süü. Ta oli koos minuga," lausus William. Tegelikult vastas pooleldi tõele ka. Lahendab selle õdede vahelise probleemi ära.

Isis krigistas kergelt hambaid "Ja sa olid peol, koperdasid seal snäkilaua juures." porises Nigra, samas kui Ophe'l läks korda teeseldud punastus näole manada, nii tundus Willi poolvale parem. Arry sikkutas õde varukast ja kui Isis alla poolõe poole vaatas oli sellel kahtlane kommi lunija nägu peas, kuigi Nymeria jutt ei käinud üldse kommidest. "Ma tahan Bloody't."

"Ma käisingi snäkke võtmas," lausus Wil. See pidi olema nagu ilmselge. Alex lihtsalt vahtis nüüd Isis't ja seda väiksemat tüdrukut. Chanel oli samas hakanud koridoris ringi jalutama.

"Midaiganes." torises Nigra. Veidi pahur, et talt võeti ette kääne, oma õe tümitamiseks. Okey, ütleme, et ta siiski ei olnud nii vägivaldne, lihtsalt paha tuju. Isis kortsutas Arry poole kulmu. "Mis sa teed sellega?" küsis ta õelt kotist rubiiniga mõõka võttes. Mõõgal oli siiamaani see kaitse peal, et Arya'l kedagi ära hakkida ei õnnestuks.

Wil jäi Isis'e reaktsiooniga piisavalt rahule ning noogutas lühidalt. Järgmisel hetkel saatis ta Ophe'le märkamatult ühe range pilgu. See tähendas et nad peavad rääkima. Mitte kohe, aga hiljem. "Mõõk?" küsis Chanelle, kes seda silmanurgast näinud oli. Neidis astus seltskonnale lähemale, näol umbusklik ilme.

"Ei, hambaork, sa näed valesti." sähvas Nigra üpris agresiivselt maja kaaslasele. Muidugi mõõk. Ophe pööritas kergelt silmi, ning liikus seltskonnast veidi eemale, et end akna laual sisse seada.

"Väga naljakas," lausus Chanel mürgiselt. Nemad vist omavahel läbi ei saa. "Kuule, pane see ära. Pole vaja veel müra tekitada, eksole," lausus Wil. Pealegi oli seal palju rahvast.

Isis võttis õelt mõõga ja nähvas sellega vastu seina tekitades tuhmi peaaegu kõlamatu mütsatuse. See järel sai Arry oma relva tagasi, koperdades sellega oma hundi juurde. "See ei tee palju müra." kommenteeris siis tüdruk oma tegutsemist.

"Aga keegi võib viga saada," lausus Wil selle peale. "Siin on palju rahvast..," lisas ta. Keegi oleks võinud vabalt pihta saada. Kui laps tahab mängida, siis olid selleks olemas mänguasjad. Nii arvas Wil. Mõõk polnud mänguasi.

Alexander Burns kirjutas:

OT: See teema sai ju läbi seal?

OT: Aga, ma teeme uue. xD

Isis vaatas Willile nüüd üpris vihaselt otsa ja Arya porises üpris solvunult. "Ma oskan mõõgaga ümber käia.." Arya'l polnud ausalt öeldes plaaniski seda mõõka koridoris kasutada. Puude ja muude sääraste tegelastega oli ka väga tore kakelda. Arya kutsus Valküüri endaga kaasa ning kadus koridorist suundudes metsa poole.

Wil saatis Arya't rahuloleva pilguga. Ei hakanudki koridoris selle tapariistaga vehkima. "Tema on ka teie õde?" pistis Alex oma küsimuse vahele. Polnud vist päris täpselt aru saanud. Chanelle selle aja sees oli aga jalutanud Orav'a ja Wanda juurde.

Ot: Jap, uue teema võib teha.