Kitsas koridor

"Värdjas," pomises Jack salvavalt. "Finite Incantatem," proovis Jack mingit vastuloitsu, mille tagajärjel oleks Isis pidanud alla saama.

Jack'i jakk mis Isis'el ikka veel seljas oli kukkus maha kui tüdruk oma seelikut püüdlikult üles poole tõstis, et see taaluspükse ei paljastaks "Vastu loits on Finite Incantato!" pahises Isis vihaselt pea-alaspidi kõikudes ja jätkuvalt oma seelikuga jännates.
Isis maandus kägarasse kui Jack ta alla lasi.

"Vabanda," lausus Jack ning aitas Isis'e püsti. Ta ei teadnud, et loits toimis nii, et Isis täiesti maha kukkus. Vihaselt pöördus ta Albus'e poole. Võlukepp oli poisil käes.

"Selge!" käratas poiss Isis'e lause peale ja pööras otsa ringi teatades vihaselt "Ma vist ei ole siia ootatud." Al suundus koridorist välja viiva ukse poole ning lisas ukse juures korraks peatudes "Aga oleks huvitav teada miks ma täna kõigi kääst peksa saan?" vastust ootamatta tormas ta poisste pesuruumi lootes, et ta ei pea rohkem kedagi peale Jack'i kaetama.

,,Ma tean, et ma olen ajast maas, aga kas keegi saaks nüüd öelda, miks te Al´i peale viha kannate?" küsis Kendra järsult.

Isis pahises vihaselt ta ei osanud seletada miks? nad Al'i peale vihased olid vaid tormas vennale järele tõotades "Kui ma so kätte saan kaetan nälkjaks!"

Jack aga ei kavatsenudki poisile järgi minna. Talle paistis hoopis, et Albus ei julgenud temaga teiste ees võidelda. Ta saatis Kendra'le ainult ühe hoiatava pilgu, kuid ei lausunud sõnagi. "Kuhu nüüd?" küsis Jack Isis'elt, kui too minema tormas.

"Sinna kuhu iganes Edward ka ei läinud!" karjus Isis ukse pealt "Ma oletan, et täna astub ta mulle lõpuks vast..!" Isis koperdas ukse juures ja käis ninali "Kurat!" teatas ta vihaselt ja keeras ennast selili.

Kendra pööras ümber ja hakkas pahuralt raamatukogu poole kiirustama.

Catherine ohkas. Muidugi jookseb Jack nüüd kohe Isise juurde. Cathy tundis ennast tõrjutuna. Kõik kes asjast teadsid, tegelesid nüüd vaid tema lohutamisega. Isegi Jackiga tülitseda ei saa enam korralikult..

"Las ta lihtsalt rahuneb maha," lausus Jack Isis'ele. Ehk üksi olles mõtleb Albus veidi järele.

"Oi ma tahaks talle praegu virutada." virises Isis ja ajas ennast istuli "Tahaks talle näkku paisata kõik milles ta süüdi on!" teatas Isis vihaselt kargas põrandalt akna lauale kus ta püsti jäi "Tahaks ta vigaseks kaetada selle eest, et ta ei olnud minu kõrval kui teda vajasin, siis kui ema piinati, siis kui isa piinati!" Isis karjus need sõnad välja aknast mille ta oli lahti teinud. "Teda polnud! Ta põgenes kaugele! Ära eemale. Jättis mind üksi sinna, sinna neetud maja nende, neetud mugude piinamis vahenditega." Isis'e silmadest ei voolanud ühtegi pisarat. Ta ei vajanud see kord lohutamist ta pidi kõik sütant vaevava välja karjuma vaju käälega ütlema. "Ta poleks tulnud tagasi kui poleks onud neid kes sundisid." lõppetas ta vaikselt ja ajas ennast akna laual sirgu "Ma pean vist maha rahunema." pomises ta siis teistele vabandavalt ja vaatas koridoris ringi midagi nägemata silmades ainult vastikus ja viha. Mitte ainsatki pisarat.

Cathy läks sealt aga hoopiski minema. Taaskord oli ta end üksildasena tundnud. Just siis kui tuju heaks läks, jäeti ta jälle üksi.

Taaskord ei osanud Jack midagi öelda. Nagu ennem vangikoobasteski. See kõik oli nii ootamatu. Ta ei osanud ka tüdrukut enam lohutada ning paistis, et too ei vajanudki seda seekord. Poiss lihtsalt kõndis aknale veidi lähemale, toetades end vastu koridori seina. Ta saatis pilguga Cathy't kuni koridori lõpuni, kus too lõpuks kadus.

"Mõnus jahe." pomises Isis akent vaatates ja mõistis järsku ta on kõigest esimesel korrusel. Tüdruk kaalus hetkeks kas peaks aknast välja hüppama või olek õues siiski liiga jahe. Tüdruk otsustas, et liiga jahe ja istus akna lauale ning kõigutas ennast edasi tagasi. "Vabantust." pomises ta jälle "Ma tõesti ei sa aru mis mul viga on."

"Ära vabanda," lausus Jack. Ilmselt oli tüdrukul lihtsalt vaja kõik südamelt ära rääkida ning Jack'i arvates polnud vaja selle pärast vabandada.

Isis kopsis peaga vastu põlvi "Lihtsalt, Al on minuga kui õega käitunus ainult viimased aastad sellest ajast peale kui ta oli 6 ning tagasi tuli enne oli ta mo vaenlaen mäletan seda selgelt kuigi olin väga väike." sosistas Isis nii vaikselt, et ainult huuled liikusid ja jälle ta oli öelnud liiga palju. Ta pidi peatama seda tuhinat kohe kõik ära rääkida niin nagu on.

Jack lihtsalt vaikis ning kuulas, Ta ei hakanud esitama mingeid küsimusi, lastes Isis'el lihtsalt rääkida. Ta ei kavatsenud ka kellelegi seda juttu pärast edasi minna rääkima.

"Minu elulugu on kohutav." teatas Isis natuke valjemini "Võiks millestki muust rääkida?" küsis ta siis tahtes teema vahetust mälestused olid liiga sünged ja Isis sundis oma näole
naeratuse, vähemalt midagi selle taolist.

Jack noogutas. Teemavahetus oligi hea mõte. Kogu asi hakkaski juba liiga süngeks minema. Ta vaatas Isis'e poole, oodates, ehk on tüdrukul mõni hea idee.

Isis püüdis meelde tuletada mõnda head teemat tõrjudes peast küsimuse Jack'i pere konna kohta ja küsis selle asemel "Kas sa lähed jõuluvaheajal sigatüükast ära?" tüdruk teadis, et selleni on veel aega ma ja ilm, aga paremat teemat pähe ei tulnud.

Jack kehitas õlgu. Tema pere tahtis kindlasti, et poiss koju läheks, kuid Jack ise oleks eelistanud kooli jäämist. Seega oli kõik veel lahtine. Ta märkas alles nüüd, et tema võlukepp oli tal ikka veel käes ning kohe toppis ta selle endale taskusse.

"Ei ole eriti hea teema..." otsustas Isis "Aga kas sa tead miks Cathy kogu aeg minema jookseb?" pakkus Isis lambist uue teema.

Jack turtsatas. Teemavahetus läks nüüd Cathy peale. Kui Isis seda nüüd küsis, siis järele mõeldes tundus tõesti, et Cathy kuidagi tihti jooksis nende juurest ära. "Ta vihkab mind?" pakkus Jack huupi. "Ei suuda minuga nii kaua ühes ruumis olla?" küsis ta. Kuigi ta kahtles, kas oli Cathy vastu nii äraütlemata halb kunagi olnud.

"Niiii väga ta sind nüüd ka ei vihka." ütles Isis naerdes "Mulle tundub, et põhjus on milleski muus?" ütles Isis natuke tõsisemalt.