Kuuenda korruse koridor

Kitsas koridor, mille seinu katavad mitmed maalid. Koridori mõlemas otsas on pääs liikuvatele treppidele. Samuti on korrusel vabu klassiruume ja tube.

Albus jalutas uiselt koritois. Ei tea mittu miinus punkti Is saab? arutas ta mõttes jäädes ühe aknalaua juurde seisma. Poiss mõtles natuke veel, aga otsustas siiski aknalauale istuda. Kui ta aknalauale istus tuikas ta pea kergelt kukkumisest Ma olen nii loll! Miks ma ennast kohe püsti ei ajanud ja ära ei läinud? küsis ta endalt vihaselt.

Koridoris kõndides märkas Cathy Albust. Ta läks poisi juurde ja lausus vaikselt: "Hei."

"Hey!" muigas Al veidi uniselt "Mis teed?" Al kratsis kukkalt miski nagu vaevas teda tal oli tunne et ta on midagi unustanud, midagi seose Isis'ega.

"Midagi erilist nagu ei tee. Ainult mõtlen, mida Isisele sünnipäevaks kinkida. Olin selle päris ära unustanud.." ütles Cathy nukralt.

Al laksas endale käga mööda pead "Ja mina mõtlem mille ma ära unustasin.Muidugi täna on ju Is'i sünnipäev" Ta oli õe sünnipäeva sootuks unustanud, aga õnneks oli ta kingituse juba ostnud.

"Kui tohib küsida, mis kingitus on?" päris Cathy uudishimulikult.

"Ää... see mis ma Isis'ele kingin ei ole eriti midagi erilist üüratu koti täis oakomme ja võluväga venitatud kott mille sees on sidemeid kui ta enneast vigastama peaks ja üks joonistus plokk." Seletas Al aknalaualt maha hüppates "Kas sa tead kus ta ültse praegu on?"

"Ei tea. Aga ma arvan et koos Jackiga, kahjuks" lausus Cathy. "Nad saavad päris hästi läbi, mis ei ole aga üldse reeglipärane"

"Oh!" ütles Al üllatunult "Ma ei teadnudki." ütles pois kahetsusega.

"Jah. Tead, lähme otsime nad üles. Huvitav oleks teada mida nad teevad." pakkus Cathy.

"Olgu! aga kust me alustame?" küsis poiss käsi kokku hõõrudes.

Rebecca jalutas aeglaselt mööda koridore, jõudes lõpuks välja kuuendale korrusele. Ta tõesti ei olnud märganud, kuhu ta sattunud oli, ta jalad lihtsalt olid ta sinna viinud. Viitsimata enam mujale minna, istus neiu mõneks ajaks koridoris olevale pingile. Ta tõstis ka oma koti pingile ning toetas selja vastu seljatuge. Tal oli igav, kuid tal polnud ka midagi muud teha.

Kertu oli just teel raamatukokku, kui märkas ühes koridoris oma klassikaaslast. Ta võttis suuna tüdruku poole ning küsis talt: ,,Hei, ma pole sind päris pikka aega juba näinud. Mis teed muidu?"

"Hei," lausus Rebecca vastu, nähes Andromeda't enda poole tulemas. Ta võttis oma koti endale sülle, andes sellega märku, et tüdruk võib istuda. "Mitte midagi," lausus Rebecca, olles rõõmus, et tal nüüd vähemalt kellegagi rääkida oli. "Jube igav on," lausus ta selgituseks, miks ta seal üksi igavledes istus.

,,Oh, sama siin." ütles Kertu, samal ajal maha istudes. ,,Aga enivei, siin koolis lendleb hetkel päris palju draamat ringi." *muigab*

Al'il oli igav ja poiss otsustas niisama kooli peale hulkuma minna. Poiss seisatas valvsalt kui nägi kahte tüdrukut. Isis'e sõbrad? küsis ta endalt ja kõndis edasi vaatates tüdrukuid nagu tormaksid nad talle kohe kallale. Kuna poisil ei tulnud rohkem kohti kuhu minna pähe jäi ta koritori nurka seisma toksides jalaga rütmiliselt vastu seina.

Kertu märkas silmanurgast Al´i, proovides temast mitte välja teha, lobises ta Rebecca´ga edasi.

"Tere!" ütles Isis rõõmsalt ja silmas, siis Al'i "Oh!" teatas tüdruk väga külmalt ja pöördus teiste poole tegemata Al'ist välja "Mis teete?" küsis Isis valvsalt vahete vahel Al'i poole kiikates.

,,Kui tahad ausalt tealda, siis ma proovin temast," Kertu viipas Al´i poole, ,, ... mitte välja teha, aga tuleb välja, et see on päris raske."

Isis nookutas "Ja-jah see on raske." ütles tüdruk ja menutas eelmist kohtunist vennaga. Tüdruk püüdis leida uut teemat millest rääkida aga see oli veel raskem kui allist mitte välja tegemine. "Aa milest te muidu ennem rääkisite?" küsis Isis lõpuks püüdes mitte tähele panna rütmi mida Al vastu seina toksis sest see oli liiga tuttav.

,,Ei millestki huvitavast, aga sa võid Becka´le rääkida, mis vahepeal juhtunud on kuna ma usun, et ta on päris ajast maas."

Rebecca vaatas huviga Isis'e poole. "Viimane kord nägin ma sind siis, kui sa tolle ravenclaw'i poisiga kahevõitlust pidasid ja siis oma vennaga tülli läksid," lausus Becca.

"Jah ma läksin Edwardiga päris põhjalikult tülli." ütles Isis venna poole kiikates.

Rebecca noogutas aeglaselt, ta oli sellest juba aru saanud. "Midagi on siis veel juhtunud?" küsis tüdruk, kuna ta polnud viimasel ajal just palju teistega koos aega veetnud. Seega oli ta tõesti ajast maas.