Maa-alune koridor

Pikk, kõle ja külm kiviseinte- ja põrandaga koridor.

Catherine polnud ennast teiste seas juba mitu päeva näole andnud. Tüdruk ei kavatsenud nüüdki seda teha. Kui keegi tahab temaga rääkida, tulgu ja otsigu ise ta üles. Cathy istus keset külma, inimtühja ja hämarat koridori. Ta võttis oma jaki seljast. Tüdrukul tuli kananahk ihule, kuid ta ei hoolinud sellest. Ta soovis tunda külma ja kannatada.

Flitwick oli just vangikoobastesse tulnud. Tal oli vaja Snape'iga rääkida.
Ent kui Flitwick mööda pikka kordidori kõndis, silmas ta üht neljanda klassi tüdrukut.
Ravenclaw, mõtles Filius kohe, nähes neiu rüül sinist märki.
"Preili Matheria, mida sa siin teed?" imestas Flitwick, tüdrukut ära tundes. "Ma saan aru, et su puhketuba e i ole vangikoobastes."
"Kas sul külm pole?" küsis Filius, nähes kuidas tüdrukul kananahk ihul on.

"Ei ole külm," lausus Catherine üsnagi hästi valetades. "Las ma olen siin." palus ta siis.

"Preili Matheria, kas sa arvad, et ma ei saa aru kui mulle valetatakse?" küsis Filius külmalt. Ja veel minu enda majast. Tema ja valetaja. Kas peaks punkte maha võtma? mõtles Flitwick, aegajalt Catherine'i poole kiigates.
"Sa ei jää siia, Matheria, sa tuled koos minuga vangikoobastest ära."

Catherine ajas ennast vastumeelselt püsti. "Eks ma siis tulen." lausus ta kerge upsakusega.

Flitwick pööritas silmi ning suundus vangikoobastest minema.
"Niisiis," alustas ta, "mis tund sul viimane oli?"

Ashley irvitas vaikselt. Tüdruk sammus koridoris oma puhketoa poole. Sinnani jõudnud, vaatas ta veel korra enda ümber ning kõndis siis taas veidi edasi.