Ikka koridor

Isis lohvas üpris väsinult seitsmendale korrusele. Alles eile ta oli dorkide puhketoas käinud, ja juba suundus ta sinna tagasi. Tarvilik tuba oli tegelikult lähemal, aga see kõike sisaldav kott, mis tal tavapäraselt kaasas oli, oli jäänud puhketuppa. Tüdruk peatus koridoris üpris järsult. Ta ei teadnud puhketoa parooli. Kurat küll. Nüüd tuli siis mõnda Gryff'i otsima minna. Eelmisel päeval oli ta sisse läinud Pute järel, ilusti täpselt, ja poiss isegi ei märganud teda.

OT: Jack.

Teadmata täpselt, mida ta seal tegi, kõndis Jack mööda seitsmendat korrust. Välja ei viitsinud minna ja lossis olid ka kõik kohad juba läbi käidud. Puhtast igavusest peatus poiss mingi akna juures ning tegi selle lahti. Mitte et tal palav oleks olnud või nagu sellel mingit mõtet oleks olnud.

Isis isegi ei märganud Jack'i. Jageledes oma mõtetega püüdis ta meenutata, kus viimati mõnda dorklast näinud oli. Paar sammu edasi astunud, paugatas lahti üks aken tüdruku selja taga. See polnud ilmselgelt korralikult kinni olnud, ja Isis kellel oli täna kahtlemata õnne päev sai sellega vastu kukalt. Eriti hääleka vandumisega virutas neid akna kinni, hoides samaaekselt kuklast kinni. Valus oli ikkagi ju.

OT. See aken, mille Jack lahti tegi?

Jack sai oma käe õnneks akna vahelt ära ennem, kui keegi sele kinni lõi. No kes oli see ajudeta inimene, kes tuli tema lahti tehtud akent kinni lööma? Mõne ropu sõna saatel ennast ümber pöörates nägi Jack Isis't. See pidi olema mingi nali? Isis oli akna kinni löönud? Oli tal mingi probleem?

OT: Tegelt üks teine, aga mis siis ikka..

"Kuidas palun?" küsis Isis kes Jack'i ennem ropendamas polnud kuulnud üpris jahmunult. No tema sai selle aknaga vasta kukalt! Tüdrukul oli enda arust täielik õigus see ka kinni lüüa.

"Mida?" küsis Jack, kes ei saanud aru, mille kohta küsimus oli käinud. "Mingi probleem?" küsis Jack tüdrukult külmal toonil. Tema ei teadnud ju, et Isis aknaga pihta oli saanud. Teda huvitas ainult, miks Isis akna kinni oli löönud.

"Jah, väga tõsine probleem, ma sain sellega" tüdruk osutas akna poole "vastu kukalt ja see oli valus." teatas Nigra eriti viimast sõna rõhutades. Isis'e hääles oli ilmselt esimest korda Jack'iga rääkides vaenulikus. No terve päev oli juba Päiksele läinud, ja nüüd virutab Jack talle aknaga ka vastu kukalt. Küsiks pigem mis poisil viga on.

"Sa tahad, et ma vabandaks?" küsis Jack irvitades. Ta polnud seda meelega teinud, eks. Aga kui tüdruk nii arvas, siis keda see huvitas. "Võib-olla sa peaks ettevaatlikum olema?" pakkus poiss õlgu kehitades. "Keegi ei käskinud sul siin mööda aknaaluseid käia," mis teha no.

"Ei taha." teatas Isis üpris ärritunult. No kuidas mõni niimoodi näkku irvitada saab? "Tead ma peaks selle kiivri pähe panema, mis sa mulle sünnipäevaks kinkisid,"tüdruk muigas kergelt, kuid see väike suunurga tuksatus kadus koheselt "ja ma ei käi mööda aknaaluseid!" lisas ta siis sõjakalt.

"Mida sa tahad siis?" küsis Jack tüdruku vastuse peale. Kiivrijutu peale poiss noogutas. "See on päris hea mõte. Palun tee seda," ega Jack seda ilmaasjata kinkinud polnud.

"Seda et sa ei õiendaks. Mul on niigi sitt päev olnud." teatas Isis. "Teeks, kui ma saaks kätte oma kotti mis on gryffindori puhketoas mille parooli ma ei tea." lausus Nigra.

"Ma ei oska su päeva paremaks muuta," lausus Jack. Võib-olla hullemaks? Mitte et see Jack'il plaanis oleks olnud. "Ja miks sa seda mulle räägid? Ma ei tea Gryffindor'i parooli," lausus poiss. Ei saanud aidata.

"Ma ei palunudki sult seda." lausus Isis. See oli vastus tegelikultmõlemale lausele, kuid Nigra lausus siiski eraldi veel ka: "Ma põhjendasin seda, miks seda pähe panna ei saa."
Isis'e üks käis oli ikka veel kuklal kus oli nüüd ilmselt päris suur muhk, mis segas unustamast seda, mis päeva jooksul juhtunud oli. Oi ei see muhk ei olnud tegelikult üldse kõige hullem asi.

"Tore," kehitas Jack õlgu, see oli selge siis. "Mine haiglatiiba, kui sa tõesti nii väga haiget said," lausus poiss, no ei saanud jätta soovitamata. Isis'e käsi oli ju endiselt kuklal.

"Ma ei viitsi, see on nii kaugel." porises Isis. Kobamisi leidis ta taskust võlukeppi. Oi nüüd kuluks ära see loitsu raamat mis gryff'ide puhketoas oli. Ausalt öeldes ei tulnud Isis'ele pähegi, et võiks kotti enda juurde kutseloitsuga kutsuda. Vana kilplane nagu ta oli.

Laisk. "Mida sa nüüd teha kavatsed?" küsis Jack, pilk Isis'e võlukepil. Lihtsalt huvitas.

"Kukla korda teha." lausus Isis. Võlukeppiga ta siiski ikka veel midagi ei teinud, vaid püüdis mõnda loitsu meenutada. Ta ei olnud mingi meditsiini loitsude pro, ja neid lausuda ta ka ei osanud. 65% kindel, et isegi kui talle mõni loits meelde tuleb, keerab ta sellega kogu jura veel rohkem sinna sammusesse.

"Palju edu," Jack aidata ei osanud, nagu ikka. Poiss pöördus uuesti akna poole ning tegi selle lahti. Ta vähemalt arvas, et seekord sellega Isis'ele ei virutanud.

Isis seisis nüüd õnneks akna löögiulatusest väljas. No mingi loits tuli meelde, lõpuks. Üritades võlukeppi üle pea võimalikult täpselt kuklale suunata, lausus ta loitsu, mis kenasti mööda läks, ja Jack'i avatud aknast välja lendas. Ups noh.

"Milleks see?" küsis Jack karmilt, tagasi Isis'e poole pöördudes. No ei lastud normaalselt olla. Isis oli tahtnud teda kaetada? Selline mulje oli jäänud.

"Kukla parandamiseks. Sorri mööda läks." sähvas Isis loitsu uuesti lausudes ja selle seekord koridori teise otsa poole läkitades. No ei saa kuklale pihta.

"Sorry mööda läks?" kordas Jack. "Ma ei taha su loitsuga pihta saada, võiksid seda kuskil mujal teha," arvas poiss.

Isis'e närvid olid ikka tõsiselt läbi. "Vabantust." käratas tüdruk võlukeppi tagasi taskusse muljudes ning otsustavalt maha istudes. Ära ta minna ei kavatsenud. Nagunii polnud kuskile minna.

Okei see vabandus ajas Jack'i tahtmatult muigama. "Ei ole vaja vabandada," lausus poiss lihtsalt. "Ma ei öelnud, et sa pead oma pea parandamise lõpetama," lausus poiss, "lihtsalt mitte siin." Vahet polnud, Isis ise teadis, mis tegi.

"Ma ei viitsi mujale minna." pomises Isis. Laisk, see ta oli. Hetkel ei olnud tõesti tahtmist paigast liikuda. "Accio kott." lausus neiu hetkepärast. Jack võis nüüd veelkord küsida mis Isis'el. Kottiga sai mööda pead tema, õigemini oleks peaaegu saanud, kui Isis võlukepiga piisavalt järsku jõnksu teinud poleks. Kott läks üpris täpselt Jack'i vasemast kõrvast mööda ja maandus Isis'e kätte.