Istumas ja rääkimas

Isis'e pea vajus kergelt norgu. Kuulates mida kõike Becca rääkis, tema arust oli tüdrukul selline õigus taga, et ta oleks parema meelega lihtsalt ära kadunud, kuigi ta ei teadnud miks ta seda tahtis? Võib-olla selle pärast, et ta oli jälle kõik valesti teinud. Absoluutselt kõik, kujutledes Jack'i käitumist valesti ette nagu alati. Tema mõtetes käitus poiss hoopis testmoodi, aga see oli ainult tema mõtetes mis ei olnud ligilähedaedki päris Jack'il olemusele.
Tegelikult, ei saanud ta enam aru mida kuratit ta mõtles ning istus lihtsalt vaikides puu all.

Olles oma sõnad välja öelnud, hakkas Beck juba kahetsema. Ta vaatas Isis'e poole, kes veel rohkem norus paistis olevat. "Anna andeks," lausus Becca vaikselt Isis'ele, võibolla oli ta oma õiguse taga nõudmisega liiale läinud. Ta ilmselt toppis oma nina võõrastesse asjadesse.

"Sa arvad, et sa tead kõike," lausus Jack nüüd, Rebecca poole pöördudes, veidi põlgavalt. "Ja ma poleks seda sinust uskunud," lisas poiss tõsiselt.

Rebecca vahtis endiselt Jack'i. Ta oli oma sõnadega isegi ennast üllatanud, seega ei teinud ta poisi sõnadest väljagi. "On palju asju, mida sa minust ei tea, aga see pole tähtis," lausus tüdruk väärikalt. "Aga sul oleks ükskord aeg mõtlema hakata," lisas ta poisile.

Isis oli vait ja vaatas sõnatult korda mööda Jack'ile ja siis Rebecca'le otsa.

"See pole sinu asi," kehitas Jack õlgu. Ta polnud siiani aru saanud, miks Rebecca sellega üldse tegeles. Hetkeks vaatas poiss mõtlikult Isis'e poole. Ilmselt polnud ta mõistnud ka, milleks Isis'ele kogu seda asja vaja oli.

Isis ei saanud aru miks ta alti kõik perse keeras. Oleks ta puu all edasi olnud ja vait jäänud, poleks Jack sellest teada saanudki. Ei, oleks küll. sisitas üks Isis'e mõtte ta peas vastu ning tüdruk tundis ennast hulluna.

Nüüd tõusis Becca samuti püsti. See olukord hakkas piinlikuks minema ning tüdrukul polnud seal just kõige meeldivam olla. "Kas te tahate,et ma teid omavahele jätaks?" küsis ta siis, surudes alla kerget muiet. "Äkki suudate siis ilma minuta asjad selgeks rääkida?" pakkus neiu. Paistis, et tema ainult segas neid.

"Sa ei pea ära minema..," lausus Jack. Kuigi ta ei teadnud, miks oleks Beck ka jääma pidanud. Tal polnud ühtegi mõtet, millest nad oleksid kolmekesi pidanud rääkima ja samas ei tahtnud poiss enam vaielda.

"Meil pole midagi oma vahel rääkida sa ei pea ära minema." pomises Isis Becca'le.

"Ja te ei kavatsegi ära leppida?" küsis Becca samuti pomisedes Isis'elt. "Sa ei taha temalt endalt midagi küsida või talle otse öelda, mida temast arvad?" küsis Beck vaikselt Isis'elt. Sest sel juhul poleks Becca seal olema pidanud.

Isis'e ilme oli piinatud. "Vaata mida ma juba teinud olen." ütles ta ennast haletsevalt, nagu alati. "Ma ei taha..." pomises ta, mida ta oleks pidanud küsima? Mitte midagi! Kui Jack tahab siis räägi ise, Isis oli enda peale liiga vihane ning samas ka haletses ennast ja vihkas ennast selle haletsemise pärast, et parema meelega oleks kellegi maha löönud.

"Isis..," lausus Becca veidi murelikult pilgul. "Isis, palun vabandust, see on kõik minu süü," lausus ta vaikselt, mis oli ainult mõeldud Isis'ele. "Ma poleks üldse pidanud seda ideed välja pakkuma," lausus Beck kahetsevalt.

"Ei ole." ütles Isis "Ma oleks lihtsalt vait pidanud olema või lossi jääma." oli ta kindel. "Ja mina ainult kiitsin takka." lisas ta, kui ta poleks nõustunud või pigem öelnud, et tal on suva siis poleks Becca ka Jack'i küsimustega pommitama hakkanud.

"Aga ma ei taha, et te minu pärast tülis olete," lausus Becca endiselt alla andmata. "Ma lähen lossi," lausus ta siis kõvemini.

"Mina ka," lausus Jack ning pöördus lossi poole.

OT: Teema jäi seisma, mõtlesin et lahkun .

OT: Okey, ma tõmban ka siis mingiaeg uttu.

Isis tõusis mingi ajapärast püsti silmad vesisemad kui ennem. "Ma olen loll." pomises ta ebamääraselt, "Tsau." pomises ta Beccale ning vantsis tusaselt lossi poole.