Istumas ja rääkimas

Rebecca jalutas otsival pilgul üle lossiõue. Kuskil tema kõrval pidi olema ka hundi kujul Isis. "Kus kohas ta ometi on?" nõudis Rebecca. Ta leidis ühe puu all varjulise pingi ning vajus sinna istuma.

OT: Isis'ele ja Jack'ile, siis.

Nigra kehitas õlgu sest midagi välja pakkuda tema kui hunt ju ei saanud? Lupa läks Becca juurde kuid mitte pingile vaid viskas puu varju pikali, nii, et ta süsimust kasukas ta peaaegu ümbrusega kokku sulatas.

OT:Alica võib tulla?

Jack oli teel lossi poole, kui kuskil eemal pingil üksi istuvat Rebecca't nägi. Kuna tal kiiret polnud, võttis poiss suunda tüdruku poole. Lähemale jõudes aeglustas Jack sammu. "Tere, kuidas läheb?" tervitas Jack tüdrukut ning istus tema kõrvale pingile.

"Tere, Jack," lausus Rebecca naeratades ning tõmbas ennast pingil veidi koomale. Siis vaatas ta kohta, kus Isis pikutas, kuid kuna varjud olid täpselt paigas, siis ei paistnud hunt sealt eriti välja. "Hästi läheb, mis sa siis arvasid?" lausus Rebecca. Oli väga harv juhus, kui Rebeccal halvasti läks või halb tuju oli. "Ja sinul endal? Draamat kui palju," ütles Becca.

"Ega ma muud ei arvanudki," lausus Jack esimesele küsimusele. "Miks see teema kõigile ette jääb?" küsis ta siis Rebecca käest, kui kuulis tema viimast lauset.

"Sest see on huvitav?" lausus Rebecca ausalt. Miks see muidu ikka kõigile ette jäi? "Sest sa oled populaarne, sinuga peabki draama kaasas käima," arvas Becca. "Kuigi see võib olla tüütu..," lisas ta, enda arvamust avaldades.

"Huvitav," irvitas Jack. "Aga mind ei segagi see enam nii palju," kehitas poiss õlgu ning toetas ennast vastu pingi seljatuge. "Ära harjunud, tead," lausus ta, endiselt irvitades.

"Mh," pomises Rebecca vaevukuuldavalt. Ta tahtis just targalt välja pakkuda viisi, kuidas draamast lahti saada. "Tegelikult tahtsin ma midagi küsida," lausus Becca muiates. "Mitte et see mind nii palju huvitaks," lisas ta kiiresti, kuid kahetses seda kohe. Nüüd paistis, nagu küsiks ta seda lihtsalt Jack'i ärritamiseks. "Kas sul on oma tüdruk olemas?" tõi ta siiski küsimuse kuuldavale. "Äkki kusagil Inglismaal, tead..," kehitas tüdruk õlgu, ise ennast mõtetes kirudes.

Jack kortsutas kulmu. "Kuidas sa teadsid?" küsis ta teeseldud ahastusega. "Inglismaal jah. Ilus, pikk ja blond," lausus Jack silmi pööritades. See teema oli juba nii ära leierdatud, et Jack ei suutnud seda enam tõsiselt võtta.

Rebecca mõtles hetke poisi sõnade üle. "Sa tegid nalja, onju?" küsis ta siis kahtlevalt. "Või ei teinud?" küsis ta siis teisegi küsimuse. "Sest sel juhul avastasin mina sinu saladuse," tegi Rebecca omad järeldused.

"Liiga vara rõõmustad," lausus Jack irvitades. "Pole mingit blondiini ei Inglismaal ega kusagil mujal. Kuigi võiks olla..," lausus Jack mõtlikult. Siiski hetke pärast irvitas ta jälle. "Jah, ma arvan, et ma olen endiselt vaba..," lausus poiss noogutades, seda ju oligi Rebecca teada tahtnud?

Nigra varjudes kuulas huviga. Jack oli vaba ja vallaline, väga tore. Hundi saba käis aeglaslet ning hääletult edasi tagasi, aga nüüd oli tal kahtlus, et Jack eelistas blonde. Peaks ennast blondeerima?

"Siis, sulle meeldivad blondid?" küsis Becca. Seda oli ta poisi jutust järeldanud. Jack eelistas blonde? "Mis teistel viga on?" uuris Becca. Tema arust ei mänginud juuksevärv erilist rolli, aga tema oli ka tüdruk. Ta ei teadnud, mis neil meestel mõttes mõlgub.

"Meeldivad," noogutas Jack hooletult esimese küsimuse peale. Teise küsimuse peale kortsutas poiss taas kulmu. "Ma ei öelnud, et teistel midagi viga on," lausus ta. "Mis vahet seal on, mis värvi nende juuksed on?" küsis Jack.

Rebecca raputas kergelt naerdes pead. "Ma arvasin, et sina arvasid, et seal on mingi vahe," lisas ta kiiresti selgituseks. Kuigi see lause kõlas veidi kahtlaselt. "Aga miks sul tüdrukut siis pole? Paljud tahaksid sind, sa tead ju seda," küsis Becca uue küsimuse.

"Rebecca, kas sa kavatsed mind samamoodi tüütama hakata, nagu teised?" küsis Jack tõsiselt. "Ma olen seda teemat juba kõigiga arutanud," arvas Jack. Peaaegu kõigiga. "Ja see on tüütu," lisas ta.

Nigra varjudes oli rahulikult kuigi puuvaru hakkas temalt nüüd vaikselt maha libisema roomsa hunt vaikselt tagurpidi, et uuesti varju jääda.

"Ei," vastas Rebecca kiirelt. "Sa lihtsalt ei anna mitte kellelegi rahuldavaid vastuseid," lausus Becca ennast õigustades. "Miks?" uuris ta kohe edasi. Ta vaatas korraks Isis'e poole, kuna kuulis vaikselt tema liigutamist. Hunt oli endiselt varjus ning ta lootis, et Jack seda ei kuulnud.

See hakkas juba tüütuks minema. "Minu suhted ei ole kellegi asi, seega ma ei pea kellelegi vastuseid andma," kehitas Jack õlgu.

"Olgu, ma ei taha sinu suhetest rohkem midagi teada," lausus Becca süütult ning keeras oma pea hetkeks mujale. Ta vaatas enda kõrval olevat puud, mille all Isis oli, nind siis tuli tüdrukule uus mõte. "Aga mida sa arvad...Näiteks Isis'est?" küsis Becca, taas Jack'i poole vaadates. "See küsimus ei puuduta sinu suhteid," lisas ta kiiresti.

"Oota," lausus Jack, nüüd Rebecca poole pöördudes, "ei ma ei usu seda." Ta raputas uskumatult pead. "Kas Isis käskis sul seda küsida?" esitas Jack küsimuse, ise Rebecca't uskumatult vahtides.

"Mida?! Ei!" lausus Rebecca süütult ning vaatas Jack'i vastu. "Kuidas sa saad nii mõelda?" jätkas ta, teeseldes solvumist.

Nigra oma kohal puu all hammustas oma käppa, et vait püsida, see tundus lihtsalt nii koomiline, ometi suutis ta hääletuks jääda.

"Ei, tegelt ka?" ei andnud Jack alla. "Selle asemel, et minult endalt seda küsida, saadab ta kellegi teise? Sinu?" raputas Jack pead. See oli liiga uskumatu.