Sydney väike toake

"Sa ei mäleta?" küsis Jack irvitades. See oli kahtlane. "Miks ma peaks mingile tšikile ütlema, et ma armastan teda, kui ma ta varsti maha jätan?" arutles ta valjult.

"Äkki ma ei meeldinud sulle enam?" oletas Syd töinates.

Hmm, need küll mingid vale-pisarad ei ole, tõdes Megan ning kõndis Sydäi juurde. "Lõpeta ära, ta saab muidu aru," sosistas ta nii vaikselt, kui suutis.

Jack raputas pead. Ta lihtsalt ei uskunud seda värki, mida tüdrukud ajasid. "On ainult üks viis mind seda uskuma panna," lausus ta siis kerge muige saatel.

"Ja mis viis?" küsis Megan muiates.

"Lihtne," lausus Jack. "Suudle mind nii, nagu sellel pildil ja ma usun," lausus ta endiselt muiates, pilku Sydney'lt pööramata. Ta oletas, et kui jutt oleks tõele vastanud, poleks Sydney'l selle vastu midagi.

Syd'i suu vajus ammuli. "Ööö... okei..?"

Megan hakkas täiega naerma.

OT: Minema.

"Megan!" sisistas Syd ja astus Jack'ile sammukese lähemale.

OT: Mina ka.

"Jah, Megan!" sisistas Jack samamoodi, etteheitvalt ning pööras siis pilgu Sydney'le. Paistis, et tüdruk oligi teda tõsiselt võtnud. Mingil hetkel asetas Jack viskipudeli tüdruku öökapile ning jäi lihtsalt ootama, mida tüdruk järgmiseks teeb.

"Okei-okei," naeris Megan. Ta istus uuesti ühele toolile.

"Öäh, kunagi ma võisin ju selliseid asju teha, aga nüüd enam mitte!" lausus Syd vastikusega ja taganes.

"Ma teadsin, et see nii läheb!" teatas Megan ning muigas.

"Eks sa mine suudle ise teda, sina oled ju minu tõestus!" käskis Sydney.

"Jah, kindlasti!" teatas Megan silmi pööritades.

"Päriselt! Ma olen kindel, et ta meeldib sulle ka," rääkis Syd irooniliselt.

"Mina küll ei ole," lausus Megan, "kohe päris kindlasti mitte."

Jack kortsutas taaskord kulmu. Megan ja Sydney rääkisid nii, nagu teda poleks üldse seal olnudki. "Hei, ma olen endiselt siin, mäletate, eks?" pomises ta silmi pööritades. "Seda ma arvasingi, et sa araks lööd," irvitas Jack ning tõusis voodilt. "Järelikult pole midagi olnud," lausus ta kindlalt.

"On küll!" kisas Syd. Tüdruk oli hakanud isegi oma valet uskuma. Ja siin ei aidanud muud, kui jälle nutma hakata...

"Ära nuta, eks," püüdis Jack kuidagi rahulikult asja võtta. "Siis mis sind takistab?" küsis poiss.

"Ma võin alustuseks seda teha," alustas Syd ja võttis Jack'i põskedest õrnalt kinni, just nagu pildil. "Ma võin hiljem kogu asja ära teha, kui see sind rahuldab."

Jack muigas. "Mitte et ma sind millekski sunnin," lausus poiss hooletult. Ta oli lihtsalt arvanud, et kui jutt tõele ei vasta, siis Syd teda ka ei suudle.

"Mnjaa..." pomises Syd ükskõikselt. Nii kaua, kuni Jack hetkesega rahul on, ei kavatse tüdruk teda ka suudelda. Alles siis märkas Syd, et toas viibis ka Isis. "Kena etendus, mis?" oleks ta tahtnud Is'ile öelda. Kuid ta ei hakanud seda tegema, sest mine tea, mis oleks võinud juhtuda. Sydney piirdus vaid kavala muigega ja vaatas hoolikalt Jack'ile silma.

"Igaav..," virises Jack.

"Ütle, mida sa tahad et ma teeksin?" küsis Sydney.