Sydney väike toake

Syd'l oli õnnestunud ajutiselt endale Lekkivasse katlasse tuba rentida. Nüüd istus tüdruk voodil ning lehitses oma fotoalbumit; ainsat asja, mis meenutas vanu aegu.
Kohe esimesel lehel ilutses selline pilt:


Seda pilti nähes Syd ohkas ja mõtles: "Mida kõike sai paar aastat tagasi tehtud... Marc on nüüdseks kindlasti mingite teiste tibidega Hawaii'le kolinud."


*Syd vasakul*
Syd naeratas kergelt. Suved koos Mia'ga olid olnud parimad.

"Mnjah," lausus Syd naerdes albumit kinni pannes.

Ühel hetkel otsustas Jack lihtsalt ukselinki vajutada, äkki oli ta ukse lahti unustanud või midagi. Ja nii oligi. Uks läks lahti ning Jack astus sisse. Hämmeldunult jäi ta ukse juures seisma, kuna nägi toas, õigemini oma voodil istumas Sydney't. "Mida sa siin teed?" küsis Jack kulmu kortsutades. Ta ei mäletanud, et oleks kedagi endale külla kutsunud.

"See on minu tuba..?" vastas Syd ilmselt täiesti purjus Jack'i silmitsedes.

"Mida?" küsis Isis kes oli Jack'i järel tulnud ja poisile äärepealt otsa koperdanud "Eksitus?"

Jack raputas pead. "Ei ole. Minu oma on," vastas ta irvitades ning liikus ukse eest ära.

"Minu," jäi Syd endale kindlaks. "Näed, minu album on ka siin," ütles ta, samal ajal oma albumit põrandalt korjates.

"Päriselt," lausus Jack, arvates endiselt, et Sydney tegi nalja. "Äkki on minu oma?" küsis ta albumi kohta. "Näita."

"Ma ei saa seda sulle anda. Isiklik," lausus Syd, meenutades pilte mida ta albumis näinud oli.

"Tegelt ka, mida sa teed siin?" küsis Jack siis ning kõndis edasi.

"See on minu tuba!" sõnas Sydney nüüd valjemalt.

"Jah, muidugi," irvitas Jack. Talle paistis, et tüdruk ei tahtnud tema küsimusele vastata. Siis meenus Jack'ile Isis ning küsivalt vaatas poiss tema poole. "Miks sa nii vait oled?"

Isis kes oli just oma võiõlut joonud neelas selle alla ja vastas "Ma ei teha teie vestlust segada!"

"On jah." Syd peaaegu karjus sealjuures. "Eks sa vaata siis seda neetud albumit," otsustas ta. Ikka parem, kui lasta Jack'il edasi teadmatuses elada.

"Anna," lausus Jack ning kõndis Sydney'ni, võttes albumi tema käest. Ta viskas ennast mugavalt tüdruku voodile pikali, nagu ta oleks teinud oma toas ning avas albumi.

Isis otsustas, et on väga põnev Jack'i ja Syd'i vaatata ning istus ukse auku maha ja asus Jack'i viski pudeli kallale ise seda märkamatta.

"Kobi mu voodilt minema!" käratas Syd. Siis jäi ta äkitselt tõsiseks, kuna poiss pidi kohe-kohe tema pildikesi nägema.

"Sa tahtsid öelda, m i n u voodilt," lausus Jack. Ta pööras albumis lehte ning tema pilku köitis esimene pilt ning selle allkiri. "Üü," irvitas Jack, "kena pilt." "Aga küsimus on, mida teeb see album minu toas?"

"Tead mis, ma kujutan ette, et see poiss oled sina. Sa oled Marc'iga tõepoolest üllatavalt sarnane," naeris Syd. "Ja see on endiselt minu tuba."

Isis pomises oma ette midagi popkorni kohta ja koperdas seda ostma. Selle kätte saanud läks ta uuesti ülesse ning istus tagasi ukse juurde.

Jack vahtis Sydney't. Ta polnud kindel, kas oli tüdruku sõnadest õieti aru saanud. "See pole ju mina," lausus ta kahtlevalt. "Vähemalt ma ei mäleta midagi sellist," lisas ta kulmu kortsutades. "Minu tuba."

Syd otsustas kaasa mängida, kui Jack nagunii midagi ei teadnud ega mäletanud. "Muidugi oled," lausus ta. "See juhtus suvel, kas sa siis ei mäleta?"

"Suvel?" kordas Jack. Ta raputas aeglaselt pead. Ta tõesti ei mäletanud, et midagi sellist oleks olnud. Ta vaatas uuesti pilti ning siis Sydney't. "Sa teed nalja," jõudis ta lõpuks otsusele.

Sydney peas keerlesid naljakad mõtted. "Ei tee. Ma vannun, see on tõsi," sosistas ta nutma puhkemist teeseldes.

Jack kortsutas taas kulmu. "Ära nüüd nuta," lausus poiss. Ilmselt oli suvel mõningaid tüdrukuid ikka kohatud. Aga Sydney? Teda ta lihtsalt ei mäletanud. "Kuidas sa saad tõestada, et sa ei valeta?" küsis Jack irvitades. Pilt polnud küllalt heaks tõestuseks.

Syd hoidus hoolega naermisest, kuigi asjalood olid lihtsalt koomilised. "Ei saagi," halas ta, nüüd juba kõike mängu pannes pisaraid valades. "Ma otsin sulle tõestuse," lubas ta siis, kuna tüdrukule tuli hea mõte.