Sydney väike toake

"Otsi-otsi," lausus Jack hooletult ning kohendast üht Sydney patja enda pea all. Tema jäi huviga ootama.

"Ma leian selle paari päevaga," oli Syd kindel. "Anna padi siia!" ulgus ta siis.

"Paari päevaga?" vingus Jack. Tema tahtis kohe tõde teada. "Ei saa," lausus ta padja kohta. "Minu oma."

"Eks sa saad siis kohe," teatas Syd ning kadus toast.

Nii lihtsalt käivadki asjad? Jack oli sellega üsna rahul. Mingil ajal meenus talle, miks ta üldse oli üles oma tuppa läinud. "Isis, anna mulle ka," lausus ta viski pudeli poole osutades ning kätt ette sirutades.

Isis tõusis püsti andis pudeli Jack'ile ja istus vaikselt tagasi ja vaatas tusaselt popkorne mis otsa hakkasid saama.

"Tänud," lausus Jack ning võttis pudelist lonksu.

Megan avas vaikselt ukse ning astus sisse. "Heihei," naeris ta ning istus ühele toolile.

Syd tuli uhkelt Megani järel ja sulges ukse. Siis vaatas ta korraks Jack'le silma ja seejärel ootavalt Megani poole.

Megan haaras ühe albumi ning lausus: "Ma vaatan ka siis seda."

Syd tegi pähe ehmunud näo, tegelikult tahtis ta naerda.

"Tjah, Jack," lausus Megan, "sellel pildil näed sa igatahes kehvem välja, kui praegu." Ta osutas sõrmega esimesele pildile ning muigas.

"Tõsi," nõustus Syd samuti muiates.

"Tere Megan," lausus Jack väikese hilinemisega ning vaatas huvitatult tüdruku poole. "Tema on su asitõend?" küsis ta siis irvitades Sydney'lt. "Ja mida sa sellega öelda tahad?" ei saanud poiss Megan'i märkusest aru. Tähendab, tüdruk siis arvas ka, et seal pildil oli Jack?

"Tere, Jackie. No, ole nüüd - see oled ju sina!" hüüatas Megan ning naeris. Kahtlnae värk, tõdes ta.

"Sa arvad ka nii? Miks minul sellist pilti pole?" nõudis ta siis.

"Muidugi oled sina," pistis Syd vahele. "Megan nägi seda pealt. Tema tegi selle foto ka," luuletas ta. "Ja sulle ei annaks ta ju seda, ega?"

"Miks mitte?" küsis Jack.

"Jah, see on minu tehtud," pistis Megan vahele.

Jack kortsutas kulmu. "Kas ma...Kas ma olin täis, kui see pilt tehti?" küsis ta siis irvitades.

"Muidugi mitte. Sa olid täiesti kaine. Ja veel ütlesid, et armastad mind," lausus Syd võltse õnnepisaraid valades.

Megan muigas. Ta ei öelnud rohkem midagi.

Jack kortsutas kulmu. See nüüd küll tõsi ei saanud olla. Ta võttis lonksu enda käes olevast viski pudelist ning pöördus siis taas tüdrukute poole. "Miks me lahku läksime?" küsis ta.

"Ma ei mäleta ausalt öeldes," lausus Syd, endiselt 'nuttes'. "Ja see on nii kurb, sest sina jätsid mu maha," halises ta edasi, nüüd juba tõeliselt nutma hakates.

Nüüd oli Megani kord kulmu kortsutada. See lugu võttis küll imeliku pöörde.