Alex'iga on tore olla

Fate siis naeratas jälle ja vaatas Alex'it ''Aitäh.'' ütles siis Gloria ja vaatas, kuidas kass toast välja läks. Arvatavasti kööki sööma. Nüüd tuli ka tüdrukule meelde, et ta pole hommiksut saati söönud ja kell oli umbes kolm päeval.

"Võta heaks," lausus Alexander naeratades. Ta vaatas ka korraks kassi poole ning pöördus siis Fate'i poole tagasi.

''Ma tahan süüa.'' ütles siis Gloria Alex'ile ning tõusis püsti. Tal oli veel kooki enda sünnipäevast alles.

"Pole hommikust söönud?" arvas Alex millegipärast. Ta vaatas, kuidas Fate püsti tõusis.

''Ei ole.'' raputas Fate pead ''Ma ootasin kuni mu tädi ja vend ära lähevad.'' ütles Fate siis ja läks ukse juurde.

"Okei," noogutas Alexander ning tõusis ka siis püsti. Tema oli söönud.

Fate läks siis trepist alla ja suundus kööki. Ta avas külmkapi ja võttis sealt pooliku koogi välja, mille peale oli kirjutatud: Palju õnne, Fate. Aga pooled tähed olid puudu.

Alexander järgnes Fate'ile, kuhu iganes tüdruk ei läinud. Sest üksi tüdruku tuppa jääda oleks olnud veider. Kui nad kööki jõudsid, jäi Alex kuskile seisma. "Oo, kook... Mis seal peal kirjas on?" uuris Alexander, kui oli märganud, et koogi peal midagi nagu oli.

Fate siis vaatas kooki ning luges siis ''Lju ne Fa.'' itsitas siis Fate ja lõikas ühe tüki koogist.

"Mis seal ennem kirjas oli?" uuris Alexander, sest ta ei saanud aru.

''Palju õnne, Fate.'' vastas siis Fate nüüd ja pani selle koogi tüki eraldi taldrikule ning võttis veel külmkapist apelsini mahla ''Kas sa soovid ka midagi?''

Alex'i silmad läksid päris suureks, kui ta kuulis, mis kiri koogil ennem oli olnud. "Sul.. Ee.. Sul oli sünnipäev?" küsis poiss üllatunult. Okei, nüüd oli piinlik, et Alex seda varem ei teadnud.

Fate siis ohkas. Ta ei tahtnud, et Alex enda piinlikult sellepärast tundis ''15. august. Siis kui me veel koolis olime. Ma ei öelnud kellegile, et mul sünnipäev on.'' niikuinii oli põhimõtteliselt järgmine päev London'isse tagasi minek, vist?

"Miks sa ei öelnud?" küsis Alexander. Tal oli niikuyinii piinlik sellepärast, et ta ei teadnud, millal Fate'i sünnipäev oli, võinii.

Fate ohkas siis ning istus laua taha ja avas mahla paki ''Mul on enda eelmisest sünnipäevast halb mälestus.'' ütles tüdruk siis ja võttis kahvli kätte ning hakkas enda kooki sööma.

"Ma pean sulle siis palju õnne tagantjärele soovima," lausus Alexander ning läks ja kallistas Fate'i. Pärast seda ta läks ja istus ka laua taha. "Kui halb mälestus?" uuris poiss.

Fate kallistas Alex'it vastu ja ka tänas teda ning siis vaatas teda ''Kui ma olin 6. aastane, siis mu isa läks vangi. Minu peksmise ja igasuguse sellise asja eest.'' ütles siis Fate ja jõi mahla pakist mahla ''Ja kolm aastat tagasi, kui ma sain 14. aastaseks, sai mu isa vanglast välja ja, kui minul ja mu sõbrannadel oli pidu siis ta hiilis sinna peole sisse ja mõrvas seal peol mu venna tüdruku. Kõik kartsid ja olid paanikas sellepärast.'' jutustas siis Fate veel edasi ''Ja siis mitte keegi ei julgenud enam kunagi mu ühelegi sünnipäevale tulla.'' nüüd tüdruk juba nuuksatas ja proovis mitte nutta.

"Oh," lausus Alexander, vägagi hämmeldunult. "Jõhker..," pomises ta selle peale. Ta mõtles hetke ning võttis Fate'il ümbert kinni. "Ära nuta," üritas poiss kuidagi teda lohutada. Aga ühtegi head mõtet ei tulnud pähe.

''Mulle meeldivadki nüüd sellised tavalised sünnipäevad, kus ma saan enda perega lauas istuda ja süüa.'' ütles siis tüdruk ja võttis Alex'ilt ka ümbert kinni. Alex oli mõnus soe ja pehme. Lõhnas ka hästi.

Soe ja pehme. Nagu kaisukaru.. Alex noogutas Fate'i öeldu peale. "Ma jätan 15. augusti igatahes meelde nüüd," lausus Alexander.

Jah, nagu kaisukaru. Fate naeratas ''Kui see nii tähtis on.'' kehitas Fate õlgu. Tüdruk sai nüüd 17. igatahes. Fate veel hoidis enda käsi ümber Alex'i.

"Sa lõpetasid ka kuuenda, eks..," lausus Alexander veendunult ning mõtles siis. "Sa said seitseteist?" oletas ta siis.

''Ma lõpetasin viienda.'' parandas Fate ''Ja ma sain seitseteist.'' noogutas tüdruk.

Alex'i nägu oli jälle üllatunud. "Sorry, ee.. Viienda siis," lausus ta noogutuse saatel. "Sa oled nüüd täiskasvanud ju," lausus poiss siis hetke pärast.

Fate sai sellest ka alles nüüd aru ''Ah, olen jah.'' naeratas siis tüdruk ''Saan väljaspool kooli võluda.'' selle üle oli tüdruk kõige rohkem rõõmus.