Alica kõndis vangikoobastesse,ilma kampsunita,vaatamata talvisele ilmale ja väga madalale tempeatuurile.Alica istus maha ja ümises mingit laulu,ta ei viitsinud enda muusikariista välja võtta

Isis tuiskas tusa tujuga mööda kooli ringi. Siis kui neid vaja oli, ei olnud mitte k u s a g i l isegi mitte Arya't! Muidu tolknesid kõik tal koguaeg jalus. Masendunult võttis tüdruk suuna vangikoovastele, nagu alati. Sinna jõudnud ei teinud ta isegi oma õhukesest riietusest välja.

Alica nägi teist tüdrukut,kes kurat see küll oli? püüdis Alica kulmu kortsutades meelde tuletada,sest ta võis vanduda,et oli tüdrukut näinud.See nox vist jõudis Alica lõpuks otsusele ja võttis kotist mingi raamatu,mida ta lugema hakkas

Isis aga võõrast ei märganud. Ta läks süüdimatult Snape kabinetist mööda ning virutas sellele süüdimatult jalaga. Oi ta oleks õnnelik kui oleks selle ukse ära lõhkuda suutnud, ning ta juba pooleldi lootis, et Severus sealt välja sajab, kuid mees ei paistnud oma kabinetis olevat. Niisiis võttis neiukene-noorukene suuna sügavamale vangi koobastesse, kust ta ühe tühjaks joodud võiõlle pudeliga mööda trelle tõmbas ning põrgu lärmi korraldas. Nagu ehtne poltergeist kohe..

Pagan,mis peeves seal oli,lüües jalaga Snape'i kabineti ukse süüdimatult lahti,kündis ta sügavamale ja nägi seal jälle mingit tumedat kogu,ja see meenutas vis Isist,,Isis?''küsis Alica vaikselt

Oma nime kuulmise peale ärritus Nigra kohutavalt. "Äh?" urises ta ning virutas võiõlle pudeli vastu kiviseina kilduteks. Valjusti vandudes püüdis neiu nüüd nendest kildudest eemale saada. Et mitte sisse astuda, eks ole. Tubli tüdruk, see Isis, kas pole?

,,mõh?''küsis Alica ja koperdas sinna pimedamasse kohta,kuhu ta hetkel ei näinud,minnes kuju juurde tundis ta selles ära Isise,,terekes,pole sada aastat näinud''

"Äh? Tunnen ma sind?" küsis ta pimeduses silmi kissitades, et võõra piirjooni tuvastada. Eriti tuttav küll ei tundunud.

Alica lõi endale vastu laupa,,ma olin see Alica Petler,mäletad,Isis?''küsis Alica ja kortsutas kulmu

"Olid?" kordas Isis rõhuga. Nimi igatahes tuttav ette ei tulnud, või siis ei suutnud neid lihtsalt meenutada.

,,olen''parandas Alica ja võttis võlukepi välja,,lumos''pomises ta,ning võlukepi otsa ilmus tuluke

Isis pilgutas kergelt silmi, kui Alica valguse süütas. Neiule meeldis siiski pimedus rohkem,

Alica pööritas silmi,Isis paistis olevat muutunud

Oi jaa, Isis oli kõvasti muutunud. Ophe sigatüükasse tulek oli kõik tema enam vähem normaalseks muutunud elu peapeale pööranud.

Nojah,seda ma usun.Alica vaatas lihtsalt Isist