Alex'iga on tore olla

Alexander naeris kergelt, kui nad ahvide puuri ees seisma jäid ning ta Fate'i lauset kuulis. Ahvid olid ka lahedad tegelikult. Armsad olid nad ka kindlasti.

Fate siis lehvitas ühele, enda vaba käega ja itsitas siis, kui pärdik eemale jooksis. Kartis vist, või häbenes. Tüdruk hakkas siis edasi kõndima. Kohe pidid ka kiskjate juurde jõudma.

"Arvasid, et ta lehvitab vastu?" küsis Alexander naeratades, sest talle oli selline mulje jäänud. Ahvid olid targad loomad ju. Alex kõndis ka siis edasi.

''Ma lootsin seda jah.'' vastas Fate naerdes ja vaatas teisi ahve, kes tee peal ette jäid. Nad ei olnud nii huvitavad, kui need väiksemad.

Alexander naeratas vastuse peale ning vaatas ka teisi ahve ja loomi, kes neile veel tee peale ette jäid.

''Ostame jäästist ka?'' küsis siis Fate Alex'ilt ja vaatas poisi poole. Tegi vist ka kutsikasilmi.

"Tahad?" järeldas Alexander sellest ning naeratas. Need kutsikasilmad tulid hästi välja. Kui nad mingi jäätisepuitkani jõudsid, poiss siis peatus. "Millist jäätist sa tahad?" küsis ta. Ta ise vaatas ka, mis valikus oli, võimis.

''Mango.'' vastas siis Fate rõõmsa naeratusega. Nüüd tahtis küll tüdruk maksta ja ta võttis enda rahakoti välja.

Alexander ostis jäätised ära ning ulatas Fate'ile mango oma. Endale oli ta võtnud piparmündijäätise. Tegelikult Alexander eriti magusat ei armastanud. Aga jäätis oli hea.

''Miks sa mul ei lase osta?'' küsis siis Fate ja pani rahakoti enda teksade taskusse kaasa ning limpsis enda jäätist.

"Tahtsid nii väga ise osta?" küsis Alexander. "Palun vabandust, ma enam ei tee," lausus ta muiates ning hammustas(?) oma jäätisest ampsu.

''Ma ei taha, et sa enda raha minu peale raiskaksid.'' ütles siis tüdruk ja hakkas nüüd edasi kiskjate poole jalutama.

"Raiskaksin?" kordas Alex. "Sinu peale kulutatud raha pole raiskamine..," lausus ta tõsiselt. Mõtles ka nii.

Fate kergitas üllatunult kulme ''Ei ole?'' kordas siis tüdruk. Tema tädi oli alati öelnud, et Fate raiskab enda raha mõtetute asjade peale.

"Ei ole," lausus Alexander. Jäätis polnud mõttetu asi ka. Fate ammugi mitte, onju.

Fate siis naeratas ja tõusis kikivarvukile ning tegi Alex'ile suu peale musi. Ta muidu ei oleks ulatanud. Aga ka selle musiga pidi ta tegelikult vaeva nägema.

Alexander jäi seisma korraks, kummardus veidi ning suudles siis Fate'i. Pikemalt. Ta polnudki täna vist tüdrukut veel suudelnud.

Fate on üks lucky girl. Fate suudles siis Alex'it vastu ja naeratas ka õrnalt vastu poisi huuli. Ei olnud jah.

On küll. Alexander'ile jõudis lõpuks kohale, et nad olid kuskil rahva seas, keset teed. Siis ta eemaldus Fate'ist ning vastas korraks ümberringi võinii.

Fate siis naeris Alex'i üle ja võttis temalt uuesti käest kinni ning hakkas edasi liikuma. Kiskjate puurid juba paistsid ja tüdruk limpsis enda jäätist, sealt kus see sulas.

Alexander oleks ise ka enda üle naernud. Ta sõi ka oma jäätist ning kui nad jõudsid kiskjate juurde, jäi ta tiigreid vaatama.

Fate vaatas ka tiigreid ja limpsis samal ajal enda jäätist. Tiigrid ei teinud midagi eriti vist. Üks lamas ühe koha peal ja teine kõndis puuris edasi ja tagasi. Fate vaatas siis ringi ja nägi, et puuma puuri ees oli pink isegi. Fate naeratas siis rõõmsalt. Said Alex'iga seal siis istuda ja puumat imetleda.

Alex'i arust olid tiigrid ikka lahedad. Lõpuks pööras ta oma pilgu tiigritelt ning märkas puumat. Ma arvan, et nad kõndisid siis selle puuri poole.

Fate siis naeratas rõõmsalt, kui ta üle pika aja puumat nägi. Ennem nad olid selle puuri ees siis. Õnneks oli puuma üleval ja Fate proovis teda näha, läbi inimeste, kes teda praegu vaatasid. Inimesed olid nii pikad ka veel ja siis pidi Fate põhimõtteliselt hüppama, et ta näeks natukenegi seda puumat.

Alexander oli pikk, ta nägi tagant poolt ka. Sellegi poolest trügis ta natuke inimeste vahel, otsis paremat kohta ning vedas Fate'i endaga kaasa. Lõpuks ta suunaski Fate ette, mingite laste kõrvale. Sealt ta nägi vähemalr, onju.