Tegevusetult Tornis

Jack mõtles hetke. "Mida mina esimesena vaatan?" küsis Jack. Iseloomu ei saanud vaadata, seega see jäi ära. "Ilmselt jalgu," lausus ta siis õlgu kehitades, midagi vastuse jaoks välja mõeldes. "Kui jalad on olemas, siis vaatan, kuidas ta minu juuresolekul käitub. Kui sellega on korras, siis võib edasi vaadata," lausus ta lõpuks muige saatel.

Isis irvitas "Kui jalad on olemas? Ma pole veel kedagi näinud kellel jalgu pole." pomises tüdruk.

"Selles nagu asja mõte ongi," lausus Jack sarkastiliselt. "Pole jalgu, pole tüdrukut."

"Aa."noogutas Isis, aga naeris ikka veel.

''Okei.'' venitas Emilia. Ta ei saanud poisi naljale pihta.

Jack noogutas. Ta ei teinudki tegelikult nalja. Ta ei oleks tahtnud endale jalgadeta tüdrukut, kui nii võtta. Siiski oli välimusest tähtsamaid asju, isegi Jack'i jaoks.

Isis kõigutas ennast natuke edasi tagasi ootates kas keegi ütleb midagi või ei?

OT: Ei viitsi siin enam passida, teema läheb juba liiga pikaks.

Jack ajas ennast maast püsti. "See on siis mulle?" küsis ta Isis'e käes olevale teisele pildile osutades.

"Jah." ütles Isis ja ulatas pildi Jack'ile.

Jack muigas, kui vaatas pilti enda käes. Joonistatud oli hästi. Alles nüüd tundis poiss, et tornis oli tõesti jahe. Võiõlle mõju oli temalt nüüdseks kadunud, kuid veidi väsinult tundis poiss end ikkagi. "Teate, ma arvan, et lähen nüüd," lausus Jack teistele. "Nägudeni," lausus ta ning järgmisel hetkel oli ta juba torni trepist alla läinud.

Isis hüppas püsti "Ma lähen vist ka." teatas ta ja koperdas trepist alla.

Cathy ärkas oma mõtetest üles. Nähes Isis' t Jack' i järel lahkumas, pomises tüdruk kuuldavalt: "Muidugi läheb Isis alati sinna kuhu Jack." Selle lause juures krimpsutas ta nina.

''Armukade oled või?'' küsis Emilia lõbusalt. Kuigi väljas oli külm, meeldis see tüdrukule.

"Ei. Varem oleksin olnud, aga see läks üle." lausus Cathy naeratades.