Põhja Tornis

Harry lohvas väsinult torni, kus ta kunagi käinud polnud. Esimeses klassis, ei teadnud ta põhjatorni olemasolustki. Torni jõudes, märkas ta tuimalt, et keegi juba on seal. Tegemata Weva'st välja istus poiss vastu torni seina maha, jäädes siiski vaatama sinna kus Samantha oli.
Sam, kuulis kui keegi torni tuli, kuid ei vaevunud pead pöörama, ta teadis nagunii, kes tulijaks on, kuna keegi teine ei kõndinud niimoodi, nagu Sanguis.

OT: Syd.

OT: Ma pidin Brian'iga liituma muide.. Aga toon rohkem seltskonda siia.

Ühel hetkel kostus Põhjatorni trepilt valju vihast suminat. Üles sammusid Brian ja Cathy, kes millegi üle jagelesid. "Sa kutsud mind ballile!" õiendas Catherine. "Ei kutsu!" vaidles Brian. "Kutsud!" "Ei kutsu!" Ja nii edasi.. Nääklust ei suutnud katkestada isegi Syd, kes Brian'i ja Cathy järel trepist üles tuli ning märkis: "Nagu näha, olete teie ka juba kohtunud."

OT: Jah, ma tean, et Brianiga, aga üldiselt reageerid sa ju, kui sind Syd'iks kutsuda?

Harry ja Weva pöörasid korraga pead. Weva kes seisis akna juures pidi selleks ümber pöörduma, kuid Sanguis piirdus vaid kiire pea pööramisega. Mingit võõrast seltskonda nähes rapputas ta vaid kergelt pead- rohkem endale- ning jätkas siis tüdinult vastas seina vaatamist. Siiski ei piirdunud Thoronoia lihtsalt vaatamisega. Tüdruk laksutas halvaks panevalt keelt, enne kui pilgu tagasi õue pööras.

"Tere, hiinlane," lausus Cathy kohe, kui oli võõrast tüdrukut märganud. Brian vaatas aga poissi, kes paistis sama tüdinud kui ta ise. Kuna nad seisid mõlemad ikka trepil, ei näinud Syd nende selja tagant mitte midagi erilist.

"Tere lits." lausus Weva laialt haigutades, pööramata pilku õuelt mida ta nüüd vaatas. Harry kortsutas ainult kergelt kulmu. Weva kippus ikka võõraid solvama, silmade pööritamist tagasi hoides, sättis ta ennast mugavamalt istuma, kiigates silmanurgast tulijate poole.

"Kui kaua mind litsiks nimetatakse, ah?" nõudis Cathy vihaselt ja jagas tüdrukule paar kõrvakiilu.

Kõrvakiilude eest sai Cathy mitu lööki ribidesse ja lõppetuseks suruti tüdruk nägupidi vastu maad. "Nii kaua kui vaja." lausus Weva rahulikult. Paar kõrvakiilu polnud tema jaoks midagi, aga samas oleks ta naerda tahtnud selle üle kui kerge on mõnda ärritada. Harry jälgis seda sama tuimalt nagu ennemgi, pomisedes eba määraselt: "Ah jätke järele."

Cathy lõi jalaga Weva'le kõhtu, ning tänas jumalat, et pani täna jalga peenikeste ja väga pikkade kontsadega saapad.

Kergelt valust oiates, tõmbus Weva eemale. Kontsade vastu ei olnud tal midagi panna, kuid võlukeppi kätte saades suutis ta Cathy jalanõud võidukalt kaduma panna, ning istus seejärel akna lauale. Temajaoks oli kakus lõppetatud.