Järves ja selle ääres

Isis lasi Kendra käest lahti ja ujus uudishimulikkult ühe noore näkki juurde kes oma ette võluvalt laulis "Ilus!" ütles Isis hääletult kuid võlutult näkkile kes talle naeratas ja veel laulis.

Kendra hakkas kiiresti kalda poole ujuma ning ei peatunud enne, kui ta siina jõudis. ,,Miks seal põhjas nii PIME on?" küsis ta kohe endakäest, kui oli vee pinnale tõusnud. ,,Ma pean sellega harjuma, viska see mälestus peast." pomises ta enda ette.

Isis kuulas noore näkki kaunist laulu ja keerutas ennast vees nagu muusika saatel. Tüdruk sirutas käed laulva näkki poole ja too võttis oma rohekate ja natuke soomusjaste kättega tema omadest kinni. Isis ja näkk keerlesid natuke kõrgemale, näkk laulis ikka veel.

Kendra tõusis veest välja ja istus kaldale. Talle oli just hüpanud pähe üks kohutav mälestus, kui ta oli pimedas järve põhjas olnud. Ta soovis selle peale mitte mõelda, hakates hoopis juukseid välja väänama, proovides mingitki tegevust leida.

Isis vedas näkki enda järel pinnale kui too oli suurematele teada andnud kuhu läheb. "Mis siin kaldal teed?" küsis Isis Kendralt. Noor näkk püüsis Is'ile midagi öelda, aga Isis ei saanud aru kuna näkki pea oli vees välja ja näkk tõi kuuldavale ainult kiimeid kriiskeid.

,,Emm...halvad mälestused tulid halval ajal pähe." ütles Kendra ning proovis teha kõik-on-korras naeratust. ,,Parem ära hakka küsima, kui sa ei taha, et ma hakkaks südant puistama, sest ma ise ka ei taha seda teha ja ma nagunii ei suudaks seda teha, samas sellest poleks nagu nii abi kuna ta on läinud ja me ei saa midagi enam teha ja tegelt ma ei mäleta ka seda ja ma lihtsalt tahan selle peast visata, aga ma ei saa ja vanemad ei räägi ka, aga samas ma nagunii tahaks teada, kes see oli, aga mis teha, kui su vanemad on nii kangekaelsed ja ega vendadestki abi pole, see on nii segane värk, aga ma lihtsalt ei suuda." ,,Oi.." ütles Kendra siis mõne aja pärast punastades ja lisas siis: ,,Ma lihtsalt ei suuda seda endas hoida." Tüdruku põsele veeresid pisarad ja ta istus uuesti maha, proovides rahuneda.

"Aa..." ütles Isis kui näkk teda vee alla üritas tõmmata "Ju ma siis ei küsi." ütles ta Kendrale ja pöördus, siis näkki poole "Mis on?" küsis Isis kui ta oli lausunud mullipea loitsiu. Näkk tõmbas ta vee alla ja ütles kõhetustekitaval ja kaunil häälele "Ma pean minema." näkk vaatas seljataha ja nägi midagi mida Isis ei näinud "Saame kunagi veel kokku?" küsis näkk kuigi see oli rohkem käsik ja ujus, siis pimetatesse sügavustesse. Isis tuli uuesti pinnale teatmata mida Kendrale öelda.

,,Ma parem hakkan lossi poole minema." ütles Kendra vaikselt ja tõusis püsti, ise vaikselt pisaraid pühkides.

Isis tuli järve äärde. Otsustas see kord mitte ujuma minna ja istus pöögi alla. Nõutult teadmatta mis edasi saab.

Jack väljus lossist, teadmata täpselt mida tegema hakata. Ta kõndis sihitult veidi ringi, kuni jõudis lõpuks järve äärde. Ta nägi eemalt Isis't ning igavusest võttis suuna tüdruku poole. Ta jäi seisma puu kõrvale, mille all Isis istus ning lausus: "Hei."

"Hey." ütles Isis rõõmsalt vastu.

"Igav pole siin üksi istuda või?" küsis ta. Poiss suunas oma pilgu hetkeks järvele, kuid pöördus varsti jälle tagasi Isis'e poole.

"On küll." tunnistas Isis.

"Arvata oligi," lausus Jack. Jack kõndis teisele poole puud ning toetas end selle vastu. "Aga nüüd olen mina siin," lausus ta, nagu see oleks midagi eriti toredat.

"Järeldus." alustas Isis muigega Jack'i viimase lause peale. "Enam pole igav." ütles tüdruk rõõmsalt.

"Parem oleks jah," lausus Jack.

Isis noogutas ja püüdis leida teemat millest veel rääkida, aga midagi ei tulnud pähe.

"Sa oled kuidagi vaikne täna," pidi poiss märkima. Talle oli tundunud, et Isis oli alati jutukas olnud. Leides, et puu najal ei ole eriti mugav seista, kõndis ta ümber puu tagasi oma esialgsele kohale.

Isis kehitas õlgu "Võib-olla tuntitest natuke väsinud." nõustus tüdruk, et ta polnud eriti jutukas.

"Selge," lausus poiss. Ta vahtis hetke ringi, teadmata mida teha või mida öelda. Igav oli.

"Kahju, et koolis midagi huvitavat ei ole juhtunud." alustas Isis mõttelagetalt uut teemat.

"Vahepeal oligi liiga palju draamat," lausus Jack, nüüd igavusest mingit kivi togides. "Tegelikult mul ongi hea meel, et nüüd veidi rahulikum on," lausus ta välja oma mõtte.

"Rahulik on tore küll." nõustus Isis "Aga kui on rahulik on mul väga raske juttu teemasid leida." tunnistas ta siis.

Jack kehitas õlgu. Ta oli ilmselt veidi valesti ennast väljendanud. Rahulik polnud tore. Tore oli see, et draamasid polnud nii palju kui varem. Eriti draamasid, mis puudutasid Jack'i mingil moel. "Miks?" küsis ta Isis'elt tema lause peale.

Tüdruk kehitas jälle õlgu "Siis lihtsalt pole eriti millestki rääkida." arvas ta, siis "Põnev asi mis sigatüükas toimuda võiks ei pea tingi mata olema draama." mõtles ta siis valjusti.