Järves ja selle ääres

"Sa ei pane ise tähele? Su nimi on Isabel?" küsis Jack, ta oli tõesti juba segaduses. Poiss jälgis, kuidas Isis minema marssis, kuid pöördus siis uuesti Cathy poole.

"Mu teine nimi on Isabel. Ma olen... Catherine Isabel. Aga Isabel on juba ammu unustatud." selgitas Cathy.

Is jõudis vaevu jalgubidi vette kui näkki soomulesine käsi tast kinni haaras ja ta vee alla tõmbas.

Jack noogutas, see oli arusaadav. "Nüüd tagasi teema juurde. Kuidas saad sa ühel hetkel nutta ja teisel olla rõõmus?" küsis Jack ettevaatlikult, et mitte tüdrukut jälle vihastada.

"Ma ei tea... Kas see segab?" päris tüdruk, jälle teeseldud ahastust näitamas.

Isis oli ligi neli minutit vee alla kui tal õnnestus lõpuks pinnale päeseda "Sa uputad mo nimadi ära." jõudis ta puristada kui märkas, et see näkk oli talle võõras. Näkki nahk polnud rohekas vaid kergelt päevitunud ta oli tuhutult palju ilusam kui järve näkkid. Tal oli sinakas saba mitte tume roheleline. "Ap..." jõudis Isis hüüdam hakkata kui näkk ta uuesti vee alla tõmbas ja sügavale järve põhja poole sukeldus.

"Ei..Lihtsalt küsisin," venitas Jack, ta lihtsalt ei saanud aru. "Aga räägime asjad selgeks. Kas me oleme vaenlased või midagi?" küsis Jack edasi. Ta polnud sellele kunagi vastust leidnud.

Näkk ujus liiga kiiresti ja jõudis minutiga sügavale. Nii sügavale et Isis tajus kuidas veesi talle peale rõhub. Veepina poole vaatates oli see tume nagu öö taevas.

"Me olime vaenlased," lausus Cathy. "Aga ma ei võta sind enam kui oma vaenlast. Kui tahad, siis mõtle minust kui oma vaenlasest, aga mina ei taha seda enam olla." jätkas ta.

"See on siis selge," noogutas poiss. Ka tema ei kavatsenud Cathy't kui oma vaenlast võtta. "Lihtsalt," alustas poiss ning mõtles enne, kui jätkas. "Ära lihtsalt tee minust välja, kui see kuidagi aitab? Hakka mulle vastu, kui ma ütlen midagi ebasobivat. Tuleta mulle seda meelde. Midaiganes sa suudad välja mõelda," lausus ta muige saatel.

"Olgu," nõustus Cathy säravalt naeratades. "Veel midagi arusaamatut?"

Liiga sügaval. Kas see näkk kavatseb mind uputada? mõtles Isis ta oli vaevu teadvusel kuna tal polnud hapniku hakkas ta lämbuma. Veerõhk surus tast viimase õhu välja ja tüdruk ulpis näkki haardes ja vaatas luulusid kus Jack ja Cathy abilellusid ja ta surma üle naersid.

"Kas see on esimene kord, kui me saame ilma vaidluste ja solvumisteta rääkida?" küsis Jack, samuti kergelt naeratades. Siis vaatas ta hetkeks ringi, et näha kuhu Isis kadus. Teda kusagilt leidmata jõudis poiss järeldusele, et ilmselt läks ta lossi.

OT: Isis! Krt, ma naersin ennast laua alla.

"Vist küll." arvas Cathy.

Isis surus luluud eemale ja vaatas kuidas viimased suured õhu mullid ta kopsutest välja purskusid ja vee pinna poole kihutsaid. Nad märkavad seda kinglasit. oli Isis'e viimane loogiline mõtte enne kui ta mõistis, et iegi kui teised seda näevad on tema kopsud juba ammu vett täis ja tema ise uppunud.

OT: Tore siis aga mille üle kui tohib küsida. lulude üle?
Tegelt ma uppun kohe ära

OT. Kõva luulu, Is.

"Lihtsalt, sõpruseni on veel suur samm, eks?" lausus Jack. Ta tõesti ei kujutanud oma elu ette, kui ei ole enam kellegagi vaielda. Halb ja hea ühekorraga.

OT: Tänks

"Loomulikult," oli Cathy nõus. "Aga tegelikult ma tahaksin sinult midagi küsida. Mäletad sa Isis' e sünnipäevapidu? Lõpus ma lõin sulle trummiga vastu pead. Kas see oli väga valus? Kui vihane sa minu peale siis olid?" küsis Catherine rõõmsalt naeratades.

OT: Alleluuja ma upun seal õntsas üksinduses *haigutab* õigemini olen ma suht kuttu võiksite vähemalt mo keha maha matta. Muidu hoitke alt hakkan kummitama.

Jack naeratas, uksumata oma kõrvu. "Sa ikka mäletad, et kohe pärast seda lendasid sa roosipõõsasse? Järelda mu viha sellest," lausus Jack irvitades.

"See oli ilus põõsas," teatas Catherine naerdes. "Aga sina lõhkusid selle ära."

OT: Ära muretse Isis, me matame su.

Jack raputas pead. "Sina maandusid sinna, mitte mina," tuletas ta meelde. Järelikult Cathy lõhkus põõsa ära.

OT: Cathy ära muretse ma kummitan sind igavesti.

"Aga sina viskasid mu sinna," õigustas Cathy ennast. Tüdruk naeris heliseva häälega ja heitis murule pikali, hakates unistavalt taevast vaatama.

"Kas Isis läks lossi?" küsis Jack siis.