Gryffide puhketoas

"Mulle tundus lihtsalt," lausus Jeanne naeratades. Järgmiseks hammustas Iris huulde ning punastas juuksejuurteni, kui Pute talle komplimendi oli teinud. Et mitte poisile oma nägu näidata, jalutas Anne rahulikult Isise juurde ning andis talle ühe kõrvakiilu, sisistades: "Vastik plika oled! Ole vait!" Seejärel jooksis neid uuesti Pute'i juurde ning hüppas talle selga, ise naerdes.

"Ise oled vastikum." lausus Isis, hakkamata midagi vastu tegema, jäi ta paarikest jälgima. "Ja nüüd olen ma su hobune või?" küsis Pute kerge muigega, kuid tüdruk talle selga hüppas.

Jeanne'il oli liiga lõbus, et Isisele midagi vastu nähvata. Selle asemel hüppas neid Pute'i seljast maha ning lausus: "Ei, sa oled mu ballikaaslane."

"Seda ma arvasingi." nõustus Pute, samas kui Isis tagaplaanil irvitamist ei jätnud.

"Just," naeris Jeanne ning oli endaga äärmiselt rahul. Tavaline. Seejärel karjus ta üle kogu puhketoa: "OLE VAIT, NOX'I-PLIKA. KOBI OMA JACK'I JUURDE!"

"Oma Jack'i?" kordas Isis pilkavalt. Talle tegi Jeanne'le närvidele käimine lõbu. "Sa võiksid oma Putelanusega kuskil mujal kudrutada." soovitas ta siis, ning saavutas selle mida oli tahtnud. Pute värvus näost punaseks.

"Sa ju armastad teda," põristas Jeanne. "Tead, sa käi oma Jack'i juurde!" Kui Pute ka punaseks tõmbus, hakkas Anne hoopis naerma. "Sa oled ka punastades ilus."

"Ma ei armasta Jack'i. Ma sain sellest haigusest juba ammu lahti." lausus Isis ükskõikselt. "Kas nüüd peaks tänama?" uuris Pute Jeanne'lt, tasapisi näost normaalseks minnes.