Gryffide puhketoas

Pute ronis üpris loiult puhketuppa, viskudes surmväsinult diivanile kõhuli. Päev hakkas juba õhtusse jõudma, ning tema oli terve selle päeva veetnud ainult ühe asja kallal jännates. Nimelt oli ta püüdnud Jeanne't üles leida, kuid see üritus oli eba õnnestunud.

OT: Gretsuke

Jeanne, kes ei mäletanud oma puhketoa parooli, oli suutnud nii Paksu Naise kui enda üpriski vihaseks ajada, kuni Naine lõpuks Iris'e parooli ütlemata oli sisse lasknud. Et neiust lahti saada, vist. Igatahes oli Jeanne'i tuju üpriski paranenud, kui ta uhkelt puhketuppa astus ning kõigile paroolita sissepääsemist kuulutas. Jah, maailmaime.

Tuttavat häält kuuldes Melancholy peaaegu, et hüppas lakke, kuna tal läks diivani pealt maha saamisega ikka väga kiireks. No tõesti. Päevläbi otsib ühte väikest tüdrukut taga, ja ei leia, ja siis kui on juba alla andnud, ilmub Jeanne kohale.

Jeanne kargles juba ringi, lükates vahepeal nooremaid õpilasi oma lemmikdiivanilt minema. Tuli oli kaminas - ilus. Jeanne haigutas. Peaks magama minema?

Tehes tagurpidi salto - või siis pigem seda üritades, prantsatas Pute kuskile Jeanne ette, maha. Valu sabakondis kirudes ajas ta ennast püsti hetkeks tüdruku unustades. Valu tahtis silmnägemise ära võtta.

Jeanne tõstis korraks pilgu ning pidi äärepealt südamerabanduse saama, kui Pute'i nägi. Neid jooksis uuesti ukse juurde, hingas mitu korda sügavalt välja ning kadus uksest välja, sattudes jälle Paksu Naise jäise pilgu alla. Halb koht. Naine ajas neiu otsekohe puhketuppa tagasi. Hetke pärast oligi Iris jälle puhketoas tagasi ning lausus hüsteeriliselt: "Sa oled surnud, Putelanus."

"Mida ma tegin?" nõudis Pute täiesti aru saamatult, silmadest peegeldumas hämming. Mis ta siis nüüd oli teinud?

"Kui mina olen surnud, siis oled seda ka sina," lausus Jeanne, kuid rahunedes. Ta oli tõesti väga ära ehmatanud. Miks see poiss siis niiviisi tema ette prantsatas?

"Kui sina oled..? Oot mida?" nõudis Pute täiesti segaduses. No tõega, ega ta siis meelega tüdrukut ei ehmatanud? "Ma kukkusin, ja ma ei tahtnud sind surnuks ehmatada." lausus Melancholy siis saades enam vähem aru, mis Jeanne nii pöördesse oli ajanud - või siis vähemasti seda oletades.

"Aga, kui mina oleksin sinu ette prantsatanud, kas sa poleks siis ehmatanud?" jätkas Jeanne. Neid polnud tegelikult pahane, ta tahtis lihtsalt, et Pute veidike süümepiinu tunneks.

"Ee.. Ma ei tea." lausus Pute kukalt kratsides. "No sorries ma ei prantsatanud ju meelega." vabandas ta siis.

"Ah, pole midagi," lausus Jeanne rõõmsalt ning tuli uuesti oma lemmikdiivani juurde tagasi. Iris naeratas ning küsis: "Mis sa teed siis siin?"

"Sind otsisin." vastas Pute lubades oma näole kerge naeratuse.

"Valetad," leelotas Jeanne.

"Ei valeta." lausus Pute kindlalt. "Ma otsisin sind päev läbi." jutustas ta edasi.

"Valetad," kinnitas Jeanne, "sa otsisid endale ballikaaslast."

"Otsisin." möönis Pute. "Ja sellepärast ma sind otsisingi." lisas ta nagumuuseas.

Jeanne naeris. "Jälle sa valetad."

"Ma ei valeta!" käratas Pute nördinult.

"Valetad," leelotas Jeanne edasi. "Pealegi, ma ei tulekski sinuga ballile - sa ei tantsinud minuga üldse!"

"Sa oled paha." otsustas Pute. "Ja nüüd pean ma põlvili vabantust paluma?" küsis ta siis sügava ohkeda. No jah, seda ta ka ilmslet vajaduse korral teeb.

"Paha?" kordas Jeanne. "SA ÜTLESID, ET MA OLEN PAHA?" Noh, karjumine oli vajalik, et kõik teda ikkagi kuuleksid. "Loomulikult pead," lisas ta sõrmi nipsutades, "alusta kohe!"

Pute kortsutas kergelt kulmu. Kust see Jeanne nii ülbeks oli muutnud? Ei tema seda ei teadnud, ja hetkel põlvili palumine ka kõne alla ei tulnud. Pool Gryffindor'i õpilastest vahtis pealt. Ja kaasa arvatud Isis kes kuskil eemal diivanil Justin'i kõrval lösutas ja neid jälgis ise varjamatult irvitades. Ja noh, ta polnud ainus.. Mingi aeg oma vaatluse käigus unustas ta Jeanne. Ta lihtsalt pidi meelde jätma iga irvitava näo, et neid pärast sisse lööma hakkata.

OT: Hea tekst, .

Jeanne naeris. "Noh, mida sa ootad?" küsis ta, olles endaarvates tõeliselt mõjuvõimas. "Põlvita nüüd!" jätkas ta ning tõmbas kuskilt taskusügavustest välja võlukepi, et see Pute'i poole suunata. Lõpuks Iris siiski kahtles. Kas ta tõesti pidi nii ülbeks minema? Ei. Hetke pärast oli tema võlukepp jälle neidise taskus ning Anne asus kohe selgitama võlukepi välja võtmist. "Mulle tundus, et käis mingi prõks, ma ee.. mõtlesin, et midagi läks äkki katki." Jeanne punastas kergelt.

OT: Aitäh

"Midagi läks katki?" kordas Pute üpris arusaamatult, hakkamata Jeanne eelnevat teksti kommenteerima. Võib-olla tõesti? Melancholy ise polnud küll mingit praksu kuulnud, kuid ta oli ärganud ka alles siis, kui Jeanne teda uuesti kõnetas. "Sa oled punastades ilus." lausus Pute enne kui sõna sabast kinni sai. No ta lihtsalt pidi seda mainima, kuid uus naerpahvak sundis teda jälle pilku pöörama. No very well, Isis oli loomulikult kuulnud, ja tüdruk vaevles nüüd mingil seletamatult põhjusel rasketes naerukrampides. Pute soovis, et tüdruk endesse sureks.