Sõbralikult puhketoas

Alexa astus puhketuppa ning järgmisel hetkel hüppas ta tugitooli. Tüdruk asetas ühe diivanipadja endale selja taha, võttis siis kontsad jalast ning sättis ennast nii mugavalt istuma. Siis võttis ta laua pealt mingi aegunud päevaprohveti ning lõi selle lahti.

Jack ilmus poiste magamistoa trepile. Järgmisel hetkel oli ta teel alla puhketuppa. Kohale jõudnud, märkas ta Alexa't. Oletades, et oleks liiga julm tüdrukust väljategemata välja minna, läks ja istus Jack diivanile. "Hei," lausus ta siis lõpuks ning võttis kätte ühe diivanipadja.

Ühel hetkel lõi keegi - Sydney - puhketoa ukse lahti ja sadas rõõmsalt sisse. "ALEXA!" hüüatas tüdruk ja jooksis oma uut sõbrannat kallistama, sealjuures päevaprohveti tema käest minema lüües.

"Hei," lausus Alexa Jack'ile. "Syd!" kilkas Alexa ning puhkes siis naerma. Loomulikult kallistas ta sõbrannat vastu. Päevaprohvet lendas kuskile maha.

Laialt naeratades vajus Syd kuhugi Jack'i ja Alexa vahele istuma, ning jäi ootusrikkalt neid mõlemaid kordamööda vaatama.

"Ee...?" Jack ainult vahtis Alexa't ja Syd'i, kui need üksteist kallistasid. "Leidsite üksteist või?" küsis ta.

"Oi ei, me ei leia üksteist kunagi," naljatas Syd säravalt.

"Te olete sõpradeks hakanud või?" küsis Jack siis. "Mis ajast?"

"Jaa," lausus Alexa Jack'ile armsasti naeratades. "Pole mõtet üksteist tühja-tähja pärast vihata," arvas neiu siis naeratades.

"Nii kahju, et sa Jack'i praegu tühjaks-tähjaks nimetasid," lausus Syd irooniliselt ja itsitas.

Alexa mõtles hetke, kuid hakkas siis itsitama. "Kõik mehed on tühi-tähi, kelle pärast naised ei peaks tülli minema," lausus Alexa siis targalt. "Mehed on mööduv nähtus. Nad tulevad ja lähevad...," lausus ta siis naerdes. Tal oli hea tuju ning ta ei saanud sinna midagi parata.

Jack ainult kortsutas kulmu. "Sa ei ole täis," lausus ta Alexa't vaadates. "Te olete lihtsalt veidrad," jõudis poiss otsusele.

Syd naeris selle peale. "Veidrad, mitte-veidrad, mis vahet seal on? Sina oled igatahes kordades veidram," lisas tüdruk.

"Olen?" küsis Jack ning toetas ennast vastu diivani seljatuge. "Tore on," lausus poiss õlgu kehitades.

"Ongi tore!" hüüdis Alexa, kuid tõusis siiski püsti ning istus teisele poole Jack'i. See oleks olnud armas vaatepilt, kõik kolmekesi diivanil, Jack tüdrukute keskel. "Ära südamesse võta eks," lausus ta.

Sydney naeratas armsalt ning esitas siis üsna tobeda küsimuse: "Kuidas käsi käib ka?"

"Minu?" küsis Jack. "Miks see sind huvitama peaks?" ei saanud poiss pihta. Varem polnud Syd millegi nii veidraga lagedale tulnud.

Sydney vaatas Jack'ile etteheitvalt otsa. "Jackie, ma käitusin viisakalt."

"Ja sina peaksid ka viisakalt vastama," lausus Alexa naeratades Jack'ile. "Eksju?" küsis Alexa. "Muidu varsti polegi enam kätt, mis käiks...," lisas ta hetke pärast, itsitades.

OT: Kas ma võin liituda? *nägu*

OT: Minul pole midagi selle vastu. Las Syd ütleb.

OT: Vahet pole. Las Jack ütleb.

OT. Mis mul ikka öelda on? Liitu.

OT: Tänan väga.

Megan, ise kergelt täis, tuigerdas puhketuppa. Isegi kergelt purjus olles, avanes talle eriliselt kahtlane vaatepilt. Vähemalt tema jaoks.
Neiu lonkas teiste juurde, prantsatas kuhugi istuma ning jäi suurte silmadega majakaaslastele otsa vaatama.

"Tere," lausus Alexa, loomulikult naeratades. kui Megan puhketuppa astus.