Kõmpimas, toitu otsimas

"Ei tea sa jah..," leelotas Alexa ning võttis lonksu oma auravast teest.

"Ei teagi," lausus Megan. Ka tema võttis lonksu oma teed, mis alles nüüd oli saabunud ning jätkas. "Vaadake, me pole eriti head sõbrad - sellised rivaalid või midagi."

"Te ei salli üksteist? Nii kahju, mis Megan sulle tegi?" küsis Alexa kaastundlikult. Tema poolest võis see vestlus edasi kesta.

Megan mõtles, üritades leida uusi valesid. "Meile meeldis sama poiss, aga ma ei mäleta, mis ta nimi oli."

"Ei mäleta ta nime?" muigas Alexa. Usutav. "Kui meeldis, siis enam ei meeldi? Siis on hea aeg sõjakirves maha matta, tahad ma kutsun ta siia?" küsis Lexi.

"Ei mäleta, jah," lausus Megan kangekaelselt. "Talle meeldib, ja ma ütlesin, et mulle ka." Megan, Megan. "Sa ei saa," leelotas ta edasi, "ta sõitis Wandere'ga oma vanematele külla täna."

"Just täna? Nii kahju," lausus Alexa, olles ennem juba peaaegu toolilt püsti tõusnud. Nüüd vajus ta tagasi toolile. "Keegi meeldib sulle, aga sa ei mäleta ta nime," võttis ta kokku Megan'i sõnad. "Halb mäluke," pidi neiu märkima.

"Jah, just täna," lausus Megan. Ta ei teadnud, kus päris Nessa oli, aga ta tõesti lootis, et neiu kööki just sel hetkel sisse ei saja. "Enam ei meeldi," lisas Megan, "kunagi meeldis, ja nüüd ma lihtsalt unustasin ta nime." Megani ilmselt võis järeldada, et see oli vaid kokkusattumus ning ülimalt hea mälu tulemus.

"Kui ta tagasi tuleb, siis saate kokku ja lepite ära," lausus Lexi ning võttis oma teest ühe lonksu. "Ja ma tahan kohal olla, kui see juhtub," lisas ta.

"Seda oleks hea nelja silma all arutada," arvas Megan. Kuigi sellist kokkusaamist ei tulegi.

"Ei, mina tulen ka," teatas Lexi. "Igaksjuhuks, kui Megan ära ei taha leppida," lisas tüdruk. Kuigi täiesti mittevajalik.

"Ta on väga leppimishimuline," kinnitas Megan. "Me saame kahekesi hakkama."

Xavier oli täiesti vait jäänud. Ta keskendus söömisele. Meganit ning teise tüdruku kaklust ta ei pannud tähelegi. Poiss pärast sööki lahkus köögist ilma headaega ütlematta. Ta ei tahnud tüdrukute kaklust häirida.

"Ma ei usu," lausus Alexa Megan'i öeldu peale, "mind on kindlasti sinna vaja." Ta vaatas, kuidas too köögis olnud poiss lahkus ning pomises siis midagi, mitte eriti kuuldavalt.

"Sa ei tunne teda," kinnitas Megan. "Talle meeldib leppida siis, kui mina seda temalt palun. Aga ta tehab seda privaatselt teha."

Äkitselt tõusis Savannah haigutades oma toolilt püsti, ning sirutas ennast. "Head aega," paiskas ta, mitte just kõige sõbralikumalt, ning astus uksest välja.