Raamatukogus lugemist otsimas

Rosemary nii pea kui ta siia saabus tuli tal idee minna raamatukokku peale pidusööki. Lihtsalt ta soovis leida omale midagi lugemiseks, need õpikud ei tundunud enam nii põnevad olevat. Ta astuski siis peale pidusööki raamatukokku, mis oli hetkel suht inim tühi, peale tema ja raamatukoguhoidja loomulikult. Tüdruk naeratas ning hakkas siis vaikselt riiulite vahelt omale lugemist otsima, midagi fantaasia vallast.jd

OT: Em... Keegi Hille kasutajadest siis(?)

Aurore oli pidusöögilt küllaltki vara lahkunud, kuna kõhu oli ta täis saanud ning rohkem ta seal istuda ei viitsinud ka. Teel puhketuppa tuli aga talle mõte astuda raamatukogust läbi. Lugeda oli neiule alati meeldinud ning kuna tal hetkel ühtegi pooleliolevat teost öökapil ei seisnudki, siis tundus hea mõttena minna ja sealt midagi lugemiseks otsida. Keeranud neljandale korrusele ning võtnud suuna raamatukogule, ei läinudki eriti kaua aega, kuni näitsik kohale jõudis. Päris hilja oli juba, kuid ta ei kahelnud, et raamatukogu veel lahti oli, ning lükanud ukselingi alla, veenduski ta selles, et raamatuid sai veel laenutada küll. Sulenud enda järel ukse, kõndis Aure vaiksel sammul ilukirjandust täis riiulite juurde, püüdes vaikses raamatukogus sama tasaselt käituda ka. Kui ta aga mõne minuti möödudes ühe huvipakkuva teose leidis ning seda teiste raamatute vahelt välja hakkas tirima, juhtus nii, et kogu hunnik kõvakaanelisi teosed lendasid valju müra saatel põrandale. Selle peale kargas püsti ka raamatukoguhoidja, kes kurjakuulutavalt midagi pomises, ning Aure asus vabanduse saatel kähku raamatuid üles korjama.

Rosemary otsis endiselt veel omale sobivat raamatut kui kuulis aga mitme raamatu maha kukkumist. See isegi ehmatas tüdrukut kuna ta ei teadnud ju, et siin on veel keegi peale tema ja raamatukogutädi, ta ei pannud tähele, et keegi oli veel siia tulnud. Ta hakkas siis vaikselt selle koha peale kõndima, kust see raamatute kukkumine tuli. Ühel hetkel aga märkas ta aga raamatut, mida ta soovis juba ammu lugeda. Tüdruk tõmbas selle sealt välja, õnneks tal ei kukkunud teisi raamatuid maha. Ta aga siis kõndis edasi raamat käes. Üsna pea ta jõudis tüdruku juurde, kes tõstis seal raamatuid tagasi riiulie. "Hey, on abi vaja?" küsis ta siis talt, ta ei saanud hetkel veel aru, kellega on tegu. Ta ei näinud tüdruku nägu korralikult.

Aurore oli ise ka raamatute kukkumisest veidi ehmatanud ning kiiruga üritas ta need üles korjata ja tagasi riiulisse panna. Ta oligi enamuse nendest juba tagasi pannud, kui kuulis kellegi samme. Kartes, et sammude omanikuks oli äkki raamatukoguhoidja, korjas neiu kiiruga ka ülejäänud raamatud kokku ja tõusis püsti just hetkel, kui kuulis kellegi häält. Viies oma pilgu tulijale, tundis neiu raamatukogutädi asemel ära hoopis oma klassikaaslase. "Oh, hey, Rose," lausus ta naeratades. "Eih, ma sain just kõik kokku korjatud," lisas ta siis süles olevale raamatuhunnikule vihjates. "Aga tegelikult sa võid aidata mul need õigesse kohta panna... Kui sa viitsid mind aidata?" lausus Aure järgmisel hetkel, kuna riiuli poole vaadates avastas ta, et raamatud pidid ilmselt olema tähestikujärjekorras ja ilusti rivis, mitte kuidagi suvaliselt. Ta asetas raamatuhunniku kõrval oleva madalama riiuli poole ning asus sealt neid siis teiste raamatute vahele riiulisse toppima. "Uskumatu, milline ebaõnn, et just mina need kõik siit alla pidin tõmbama," pomises ta veel ning raputas kergelt naeratades pead.

Rosemary ohkas ja vaatas siis Aurore pooole. "Hey, Aurore," ütles ta siis talle vastu ja vaatas nende raamatute poole. "Sellega võin ma küll sind aidata," ütles ta siis naeratades ja hakkas ka siis seda kõike siin tähestlikusse järjekorda panema vaikselt. Rose ei saanud sellest pominast midagi aru hetkel.

"Tore, aitäh," lausus Aurore tänulikult naeratades, viisakas nagu ta oli, selle peale, et Rosemary teda aidata otsustas. Abi kulus ära ning nii saab kiiremas korras need raamatud tagasi riiulisse ning raamatukoguhoidja saab ka maha rahuneda. "Leidsid endale raamatukogust juba midagi huvitavat lugeda ka?" uuris Aure järgmisel hetkel, kuna ilmselt oli Rose sinna kohe esimesel õhtul tulnud ikkagi selleks, et mingit raamatut laenutada.

Rosemay naeratas siis vastuseks. "Eks ikka sõpra hädas ma aitan," lausus ta siis muigega ja pani neid raamatuid sinna õiges järjekorras. "Ei ole veel, otsisin küll aga siis kuulsin seda kuidas raamaud maha kukkusid ja tulin siia vaatama, mis juhtus," seletas soos Rose.

Aurore naeratas selle peale ning kuna ta oli enne sõbrannat juba tänanud, siis nüüd piirduski ta vaid naeratusega. Ta noogutas ka Rose'i vastuse peale. Ta pani veel paar raamatut riiulisse tagasi ning jäi siis ühe nendest veidi pikemalt uurima. Üks paksude nahast kaantega raamat, mis neiule kätte oli jäänud, tundus päris huvitav. "Kuidas sul muidu vaheaeg läks?" uuris Aure samal ajal Rose'ilt, jutujätkuks, samal ajal raamatulehti pöörates, kuigi teksti mitte eriti süvenedes.