Pealkiri

Annie istus metsas ja raputas pead, korduvalt. Ka silmi pidi neid palju pilgutama, maailm lihtsal oli mitmekordne ja käis ringi, kuradi tablettide tagajärjed. Tüdruku tuju polnud enam hea, tal oli lihtsalt halb olla ja ainus millest ta suutis mõelda oli hääl ta peas mis ei lubanud tal magama jäda, ööseks metsa jääda ei oleks just kuigi arukas. Annie pilgutas uuesti silmi ja lõi omale käega vastu põske, ega ta sinna tuimestussüsti saanud polnud?

OT: Syd või Jack.

Jack jalutas kuskil metsa läheduses. Keelatud mets polnud poisi jaoks ammu enam mingi huvitav koht, seega ei olnud Jack'il plaanis sinna minna. Mõne aja pärast muutis poiss siiski suunda, liikudes metsa poole. Teadmata miks, lihtsalt et midagi teha oleks.

Annie kuulis kellegi liikumist, kuid oli kindel, et see on mõni loom. Tüdruk hammustas omale kõvasti huulde ja tõmbas pruuni nahktagi eest rohkem kinni, nüüd oli tal ka külm. Äkki peaks haiglatiivast lihtsalt rohtu küsima?

Jack kõndis veidi edasi, pilk maas. Kui ta mingil hetkel ikkagi oma pilgu tõstis, märkas ta veidi eemal Annie't. Jack jäi seisma. Annie oli üksi metsas, juba see oli piisavalt veider. Seega ei teadnud poiss, kas oleks ohutu minna lähemale või peaks ta lihtsalt tüdrukust mööda kõndima?

Annie tõstis pea ja märkas eemal Jack´i, kujutas ta poissi ette? See ei juhtuks esimest korda? "Tere," ütles ta vaikselt.

Oli liiga hilja minema kõndida, Annie oli Jack'i juba märganud. "Tere," lausus Jack vastu ning jalutas tüdrukule lähemale.

"Sa oled siis päris?" uuris Annie, teda ei huvitanud, kui imelikult see lause kõlada võis. Ta ei soovinud pidada vestlust iseendaga.

"Päris jah," pomises Jack, kui oli tüdruku juurde jõudnud. "Kujutasid mind ette? Jälle täis?" küsis ta, kuigi vastus teda eriti ei huvitanudki.

"Ei ole," teatas Annie ja hetkeks ilmus ta ilmesse süüdistav pilk. "Ja ei, sa oled ise siin, seega ei kujutanud," lisas ta nagu ni muuseas ja surus käed rusikasse, et mitte pikali vajutada. Annie´le hakkas kohale jõudma mis halva enesetunde ära võtaks, kuid ta proovis sellele mitte mõelda. Ta teadis, et tal on veel paar tükki, taskus.

"Mida sa teed siin üldse?" küsis Jack. Polnud näha, et Annie purjus oleks olnud, seega jäi Jack tüdruku vastustega rahule.

"Ma, tahtsin värsket õhku hingata?" see oli piisavalt hea põhjus siia tulemiseks.

"Selleks pidid sa metsa tulema?" küsis Jack. Kui tal oleks hea tuju olnud, oleks ta selle üle irvitanud. Praegu tundus see lihtsalt imelik.

"Jah, mujal on õpilased," teatas Annie ja surus alla külmavärina, tüdruk toksis sõrmedega närviliselt vastu kivi. Lõpuks ajas ta end kiirelt püsti ja kõndis ringi. Ühel hetkel keeras ta Jack´ile selja ja otsis kiiruga oma taskutes. Lõpuks leidis ta väikese tableti ja neelas selle alla. Peale paari sekundit hakkas tüdruk rahulikult hingama, külmavärinad kadusid ja Annie´l oli keskendumisvõime tagasi. Tüdruk keeras end aeglaselt Jack´i poole, naeratas vabandavalt, "peavalu rohi."

Jack jälgis lihtsalt Annie't, kui too oma taskust tableti välja otsis ja selle alla neelas. "Kindel?" küsis Jack kahtlevalt, pidades silmas kas see ikka oli peavalu rohi. "On sul veel?" küsis poiss.

"Ei ole," teatas tüdruk, juhuks, kui ka Jack ühte vajas, "see oli viimane."

"Kahju," kehitas Jack õlgu. Kui Annie ütles, et tal rohkem polnud, ju siis ei olnudki.

Annie noogutas, oli küll kahju. Vähemalt oli ta nõid ja võis asju paljundada.