Pealkiri.

Mees kõndis kolm korda edasi-tagasi seina ees, soovides kohta, kus mõtelda. Lõpuks tekkis uks ja mees astus sisse, aga ukse unustas ta korralikult sulgemata. Toas oli üks hubane kamin, diivan ja laud. Daniel istus diivanile ja pani oma käe enda põlvedele.

Kelly kõndis just seitsmenda korruse koridoris, pärast Sarahiga kohtumist. Ta märkas, et tarviliku toa uks oli lahti, ning ta otsustas sisse piiluda. Uudishimulik, nagu ta oli. Ja arvake ära, keda ta seal nägi.

Daniel kuulis heli ja vaatas üles. Nähes Kellyt oli ta tükk aega vait. "Kuidas sa sisse said?" esitas mees lõpuks küsimuse Kellyle korraks otsa vaadates. Hetke pärast pööras mees oma pilgu uuesti põrandale.

"Uks oli lahti. Kui sa tahad, ma võin ära minna," pakkus neidis ning näitas käega ukse poole. Kuigi Kelly ei tahtnud ära minna.

"Ei, saa võid siia jääda, kui tahad," vastas Daniel. Mees vaatas korraks ruumis ringi ja pomises:"Aga ma arvan, et sa ei taha jääda."

Kelly sulges enda järel ukse ning läks istus Danieli kõrvale. Ta vaatas meest ning lükkas enda juuksed kõrva taha. "Minu ja Jacki vahel on kõik. Kuigi Jake ei ole sellega nõus," ohkas neidis.

Daniel viis oma pilgu naisele ja ütles:"Sa poleks pidanud teda minu pärast maha jätma. Sa oled noor ja sa peaksid ka enda vanustega läbi käima." See lause loomulikult ei tähendanud, et tema poleks tahtnud Kellyga koos olla. Daniel vähemalt üritas täiskasvanlikult käituda.

"Ma tean. Aga ma ei taha temaga olla. Ta on rõve," tunnistas Kelly. "Ma ei jätnud teda sinu pärast, Daniel." Kelly ohkas ja jätkas siis: "Me ei tohiks enam... no tead küll, see asi mis meil on või ei ole, me peaks selle lõpetama."

OT: Rõve? Tore

OT: No see, mis sa ütlesid kui meil oli see kolmekesti teema

Kelly Wharwood kirjutas:

OT: No see, mis sa ütlesid kui meil oli see kolmekesti teema

OT: oke, kuigi ta suht tegi nalja vm.

OT: Ma tean, vahet ple.

OT: Palun ärge meenutage.

"Me ei tohiks olla koos, seda kindlasti. Ma oleks pidanud su sealt tornist ka lihtsalt direktrissi juurde vedama," vastas Daniel neiule otsa vaadates.

"Aga sa ei teinud seda," ütles neidis Danielit piideldes. "Me peaksime selle asja kohe ära lõpetama. Siin. Praegu."

Daniel otsustas esimesest lausest mitte välja teha, mis ta ikka oleks pidanud sellele vastama.
"Sul on ikka raske elu, pead kõik mehed järjest maha jätma," ütles mees irooniliselt. Okei, irooniaks polnud vist praegu õige aeg.

"Ma ei saa sind maha jätta, kuna me pole kunagi koos olnud," lausus Kelly. Oli ju nii, eksole.

"Vot, siis on veel lihtsam ju. Saad lihtsalt minema jalutada," vastas Daniel. Ei mingit probleemi, siis ju.

"Näeme siis astronoomia tunnis, prof. Harris," lausus Kelly ja tõusis püsti. "Ma siis lähen."

"Sa võtsid astronoomia?" küsis mees veidi üllatunud toonil. Noh, Kelly ignoneerimis plaan ei lähe, siis läbi.

"Jah. Või on sul sellega probleeme? Kui sa vastu ei pea, ma võin ära ka vahetada tunni," muigas veidi Kelly.

"Minul probleeme? Absoluutselt mitte. Tunnis olen ma vägagi professonaalne," vastas mees, kelle ego oli nüüd haavatud.

"Tahaks näha," naeris neidis. Kelly vaatas meest. Ta tahtis teda kohutavalt suudelda, aga ei saanud.

"Saadki näha, kui sa tundi ilmud," ütles Daniel. Mees tabas neiu pilgu ja vaatas Kellyle samuti otsa. Tahe oli vastastikune, aga, mis seal ikka.

Kelly ei saanud Danielilt silmi, kuid ta pidi. Ta põrnitses põrandat ja vaikis. Ta ei teadnud, mida järgmisega öelda. Kas siis ära minna?

Daniel ajas ka ennast diivanilt üles ja kallistas Kellyt. Selline suur karukallistus oli. Mees oleks tahtnud küll Kellyt suudelda, aga...

OT:Appi, kuidas ma naeran hetkel.