Koridoris passimas

"Heaküll, üksis hunt. Ei mingit suhet siis. Kooliballile mine ka üksinda. Ma jään ka vanatüdrukuks. Kõik on õnnelikult," lausus tüdruk. Jack ei oleks viitinud nendega passida, kui ta suhet ei tahaks. Või nad talle kasvõi ei meeldiks.

"Kooliballile üksinda?" kordas Jack. "Miks? Keegi ikka tuleks minuga, kui ma kutsuks," arvas poiss üsna kindlalt. "Ja sa oleksid õnnelik, kui jääksid vanatüdrukuks?" küsis Jack, kerge muie taas huulil. "Oota, miks sina peaks üldse vanatüdrukuks jääma?" küsis ta siis.

"Kust mina tean. Lihtsalyt jään ja kõik, nii on mulle määratud." ütles tüdruk jonnakalt, Anniel oli suur kiusatus ka jalgu trampida, kuid ta siiski ei teinud seda."

"Kas sa vihastasid mu peale?" küsis Jack veidi segasel ilmel, Annie sõnade ja jonnaka tooni pärast.

"Jah vihastasin, ma olin nii jobu," ütles tüdruk ja hoidis hetkeks hinge kinni, et maha rahuneda.

"Ei olnud," lausus Jack lepitaval toonil. Ilmselt poleks ta nõustunud ühegi tüdrukuga, kes ennast 'jobuks' kutsus. "Lihtsalt rahune maha," lisas ta.

"Ma oskan poistega ämbrisse astuda, koguaeg," ütles Annie selgituseks ja keeras ennast ümber.
"Oot, Justin, Dave, Alex, Daniel, Jack. Kindlasti on neid veel," ütles tüdruk võimalikult rahulikult. Annie kehhitas õlgu: "Ma arvan, et asi on mu hüsteeriahoogudes, või.."

"Või..?" küsis Jack, kes oli jäänud tüdruku juttu kuulama.

"Ei midagi," pomises tüdruk, animaagiks olemine ei olnud ju midagi hullu? Kuigi registeerimatta oli teine asi.

"Sa ei pea rääkima, kui ei taha," lausus Jack lihtsalt. Ta oletas, et Annie oli peatunud oma saladustest rääkimise juures, mida ta Cathy peol oli maininud.

"Tänan, sest mul tõesti ei ole tuju jälle ilmast rääkida. Tead, et mul olid breketid, ma olin mugukoolis täielik nohik." ütles Annie ja teda pani imstama, et ta praegu üpris normaalne välja nägi.
"Ja ma olin oma pea blondiks värvinud, kohutav," lisas neid.

"Sul olid breketid ja sa olid blond," kordas Jack ning üritas seda ette kujutada, mis väga ei õnnestunud. "Miks sa enam nohik pole?" küsis Jack irvitades. "Pilte pole sellest ajast säilinud?"

"On küll," ütles Annie ebalevalt, püüdes mitte välja teha Jacki irvest.
Annie lisas: "Ja ma olen õnnelik, et mul breketid olin, sest ma hammastan oma hambaid. Ma ei ole enam kunagi nohik, selle jubeduse juustest väljasaamine oli õudne, ema ei olnud nõus seda võlukunstiga eemaldama, ta ütles, et see on selleks, et ma enam midagi sellist ei teeks."

"Saan ma neid pilte näha?" küsis Jack ootusrikkalt. "Palun," lisas ta muige saatel.

"Ma, ei tea. Ma poleks pidanud sulle rääkima," lausus Annie ja punastas. Tüdrukul olid need pildid perekonnaalbumis, mis oli tal puhketoas.
"Mida see mulle annaks, kui ma neid sulle nätaks, natuke häbitunnet?" küsis tüdruk muigega.

"Ei, miks?" küsis Jack pead raputades. "Ma olen kindel, et need pole nii jubedad," lausus ta piltide kohta.

"Heaküll, sa oled esimene inimene siin koolis kes neid pilte näeb ja arvatavasti ka viimane," ütles tüdruk ja kutsus kutseloitsuga enda juurde paksu lohenahast albumi.



"Jah, mu olid prillid ka, aga ma sain nendest lahti." ütles tüdruk piinlikustundega. Annie lisas: "Ma vist pole maininud, et ma olen Prantsusmaalt pärit.

"See oled sina?" küsis Jack üllatunult, nähes pilti. Siis ilmus taas muie tema huulile ning sama ruttu see ka kadus. Tüdruk seal pildil ja Annie tema kõrval koridoris olid ikka väga erinevad. "Ma olen sõnatu. Täielik totaalne muutumine," lausus Jack hindavalt.

"Ma sain oma juuksevärvi tagasi, mul ei ole enam prille, mul ei ole breketeid. Mul ei ole ees totakat nägu, mu näojooned on nüüd normaalsed, see pilt on tehtud halvas valguses," Annie keerutas oma põidlaid.'
"Ma ei ole käinud ühelgi iluoperatsioonil, ma ei ole paksu krohvikihi all, ma ei ole tegelikult mees," lisas tüdruk ja hakkas naerma.

"Põhjalik ülevaade," lausus Jack noogutades. "Oot, mis tähendab ei olegi mees?" küsis ta siis, järsku tõsinedes ning vaatas Annie poole. "Kui vana sa üldse oled seal pildil?" küsis ta siis.

"Ma olen mees, tundeline veidra välimusega mees," vastas Annie sama tõsiselt Jackile.
"Kaheksa aastane," vastas tüdruk siis järgmisele küsimusele.

"Seega gei," lausus Jack tõsiselt, noogutuse saatel. "Mis teha."

"Sa ei teata teistele, et ma olen ohtlikult võluv gei? See rikuks kogu lõbu ära." ütles Annie tõsiselt ja surus alla soovi naerma hakata.

"Loomulikult mitte. Siis saaks kõik teada, et ma jäingi päriselt uskuma sinu naiselikku poolt," lausus Jack.

"Ja nad hakkaksid kahtlema kas sa oled tõeline mees," ütles Annie kaastundlikult ja vaatas oma käekella, päikese tõusmiseni oli veel paar pikka tundi.