Koridoris passimas

Annie istus koridoris maas. Tüdruk oli õhku võlunud patroonuse, delfiin ujus koridoris ringi ja tuli aegajalt tüdruku juurde tagasi.

Jack pöördus seitsmenda korruse koridori. Nähes eemal tuttava kujuga patroonust, oletas ta, et ka selle esilemajana pidi läheduses olema. Poiss kõndis veidi edasi, kuni märkas koridori põrandal istuvat Annie't. "Hei," lausus Jack ning võttis suuna tüdruku poole.

OT:Võib ühineda?

OT: Hiljem, ma tahan Jackiga rääkida. Sorry

Annie märkas Jacki ja ta delfiin kadus, tüdruk tõusis püsti ja silus oma juukseid.
"Tere," lausus ta.

"Tohib istuda?" küsis Jack kerge muige saatel. Tegelikult poleks ta pidanud küsimagi, see oli ikkagi koridor.

"Ei või tead," ütles Annie irooniaga. Jack oleks niigi siin istuda võinud. "Istu," sõnas tüdruk siis.

KaWi jalutas läbi koridori.

Jack noogutas ning võttis samuti põrandal istet. "Millega tegeled?" küsis ta, mitte et see teda tegelikult huvitanud oleks.

"Mõtlen," ohkas tüdruk ja hammustas huulde. "Vabandust, ma reageerisin köögis üle. Ma poleks pidanud sind suudlema." ütles Annie vaikselt.

Jõudiski koridorist välja.

OT:Sa teed mõtetuid poste.

Jack toetas pea vastu seina, suunates pilgu lakke. "Miks sa vabandad?" küsis ta. "See polnud nii hull," lausus Jack irvitades.

OT: Tahtsin siia jääda, aga ei usu eriti et Annie ja Jack seda tahavad.Neil ikkagi oma jutud ja ma segaksin neid

OT: Nõus. "KaWi kõndis koridori ja siis koridorist välja" tõesti mõtetu Muidu teatage kui Vanessa võib ühineda plz

OT:Janile ka siis,kuid ma varsti välja siis.

Annie jälgis silmadega koridorist läbi jalutanud KaWiid ja lausus: "Ja see vend jõuab absoluutselt igale poole."

OT: Tean jah mul muidu lihcalt igav...

OT: Katherine, see oli ka spämm ju.

"Kellest sa räägid?" ei saanud Jack pihta. Tema pilk oli lihtsalt kinnistunud vastasseinale.

"Äkki sellest, mis ma köögis tegin. Igastahes vabandust." ütles Annie, tüdruk otsustas oma tennisepaelad kõvemini kinni siduda, seda muidugi selleks, et ta Jacki ei vahiks.

"Ma ju ütlesin, sa ei pea vabandama," lausus Jack. Ta oli ise ka tol õhtul viskit joonud, seega ta mõistis.

"Heaküll, siis alustame taaskord ilmast rääkimist, sest mulle tundub, et sa ei taha tollest õhtust rääkida," ilmast rääkimine oli asi mida kasutas Annie koguaeg, kõigiga, kui tüdruk tahtis teemat kõrvale juhtida. Tavaliselt see toimis.

"Sellest õhtust pole midagi rääkida," arvas Jack. "Juhul, kui sa ei taha mind küsimustega üle külvata ning ma hoiatan, et ma ei vastaks paljudele," lisas poiss ning suunas pilgu koridoris olevale aknale. "Niisiis, ilmast?" küsis ta. Ta ei uskunud ise ka, et nõustus ilmast rääkima. "Pime on," lausus ta pead raputades, "ja ilmselt külm."

"Nõustun, ja kuradi pilvine on, tähti pole näha." Annie surus alla tungi animaagiks muunduda ja metsa jooksma minna. Pimedatel öödel oli see parim viis ennast välja elada, keegi ei näe pimedas sama hästi, kui loomad.
"Üks küsimus mul siiski on. Kas sa olid väga purjus?" lisas siis Annie, lootes, et poiss oli purjus ja ta mõte ei jooksnud tol õhtul just ideaalselt.

"Mitte eriti," oletas Jack, pead raputades. Ta oli joonud pudeli viskit ning pudeli viina, kuid ta mäletas kõike üsnagi selgelt. "Miks see küsimus?" küsis ta siis vastu.