Jätke mind üksi!(Anabel ja Sam)

Sam naeratas,,Pole midagi, see oli minu süü ka''

"Ma lihtsalt ei oodanud midagi sellist. Ma arvasin et me olime sõbrad." lausus Anabelle. Ilmselt oli ta eksinud. "Ma ei arvanud et sa midagi teistsugust tunned." lausus neiu ja surus käe vastu puusa, mis valutas.

Sam hammustas huulde,,Ma lootsin, et sa tunned minu vastu sama, ning olin loonud endale pettekujutluse, et meie armastus on vastastikune''Sam vaatas maha,,Imselt ma eksisin''

"Vist küll." lausus Anabelle lühidalt. Kerge grimassiga hakkas ta ukse poole lonkama. "Ma ei tea mida sa mõtlesid, aga ma arvasin et sa oled mu sõber." lausus neiu ja punastas, proovides mitte meenutada viimast õhtut.

Sam noogutas:,,Ma saan sinust aru. Sa tahad suhtluse ja kõik unustada"See polnud küsimus,ning Sam vaatas täiskuu poole.

"Ma tahaks selle viimase kohtumise unustada." muigas neiu kibedalt. "Su elu pidi ju keerlema ümber Kelly, mitte minu." lausus Belle ja toetus ukse kõrval vastu seina.

,,Ma ei suuda valida''lausus Sam,,Varem või hiljem suren ma selle valiku pärast, mis ma iganes ka ei teeks. Aga ma ei saa lakkada armastast teid mõlemaid''

"Sam ma ei ole su valikuvõimalus." lausus neiu ja silmitses poissi. "Ma soovitan sul Kelly valida." lausus neidis ning naeratas, noh üritas naeratada. "Või otsi endale uus tüdruk." pakkus Belle välja võimaluse. Kindlasti keegi tahaks Sam'i.

,,Ma olen otsustanud lihtsalt kõigist eemalehoida. Ennast tappa ma ei saa, ja ükskõik, mida ma ka ei teaaks, teen teistele haiget''Sam läks torniääre poole.

"Sam!" hüüatas Anabelle ja tõstis käe. "Mida sa teed! Jää seisma." palus neiu ja astus meeleheitlikult sammu lähemale. "Palun ära tee seda." anus neiu ja silmitses õudust täis pilguga Sami.

,,Mida?''Küsis Sam süütult ja lennutas paberlennuki öösse, see lendas kaugele ja bumerangi kombel tagasi,,Ma ütlesin just, et ei saa end tappa. Ma teeks sellega haiget paljudele inimestele. Ja ma võin ükskord enda venna elusana ülesotsida''Sam vaatas ööse ja lennutas taaskord paberlennuki lossist eemale.

"Ma ei taha et sa ka midagi alla loopima hakkaksid." lausus Belle, kergendust varjates. "Kas sa palun tuleksid sealt serva pealt ära?" palus neiu Sam'i ja silmitses teda murelikult. Sam ei tundunud väga tasakaalukas olekus kui aus olla.

,,Paberlennukid on ikka ju lubatud''lausus Sam ja tuli Anabelle juurde. Ma pole üldse tasakaalust ära, isegi kui ma pole PIKACHUU

"Palun katsu mitte midag visata." lausus Belle ja astus tagasi ukse poole, välja näitamata et teda huvitab. "Kuigi see pole minu asi." kehitas ta õlgu. Sam ei nänud kohe kindlasti mitte tasakaalukas välja.

,,Mis kell on?''Muutis Sam teemat.

"Kust mina tean?" küsis Belle ja ohkas siis. "Kuskil kaheteist paiku ehk." kehitas neiu õlgu ja vaatas ukse poole. "Vahelejäämine pole hea mõte." lausus ta mõtlikult.