Back to school.

"Ma vist sain sisse jah," vastas Cessy. Ta oli just hiljuti kooli võistkonnast huvituma hakanud. Viimasel ajal oli ta kodus sõpradega päris palju lendluudpalli mänginud.

"Ma pole isegi kunagi kanditeerinud. Mul on koolis muudki teha, aga kui sa mängid Ravenclawi tiimis on mul vähemalt üks nimi teada, kellele kaasa elada või, mis iganes," ütles Sarah.

"Eks ma ootan sind siis turniiril kaasa elama," lausus neiu. "Mis sa koolis vabal ajal teed siis?" huvitus Serena. Surfata koolis ju ei saanud.

"Kindlasti tulen," ütles Sarah. "Koolis enamasti õpitakse, eks? Nii, et eks ma õpin. Vabal ajal loen raamatuid, mõtlen uusi loitse välja, joonistan veidi ja hommikuti enne tunde käin jooksmas," rääkis neiu midagi oma teistest tegevustest.

"Uuh, hommikuti peab niigi vara ärkama ju," ei mõistnud Serena. Tema ei tõuseks kunagi hommikul varem üles, et jooksma minna. Talvel pimedaga õues oleks eriti õudne veel. Või äkki ei joostagi õues. Ei tea.

"Haha, ma olen nii harjunud. Ma ärkan isegi igapäev suvel keel seitse hiljemalt," ütles Sarah. "Midagi peab ju tegema, et ennast vormis hoida," lisas veel Sarah. "Muidu ei jaksaks enam isegi surfata, appi see oleks kohutav," mõtles Sarah veel endamisi.

"Suvel kell seitse! Kohutav! Mis kell sa magama lähed?" küsis tüdruk, kes ärkas ehk umbes keskpäeva paiku, kui midagi tähtsat just enne keskpäeva ei toimunud.

"Kell üks, või midagi sinna kanti. Ma magan üldse üsna vähe,"vastas Sarah ja naeris teise neiu ehmumise peale.

"Sa magad vähe ja õpid suurepäraselt. Mis imenõid sa oled selline?" naljatas Serena. Tema oli ette kujutanud, et Sarah muud ei teegi kui õpib ja siis ka punkt kell pool üheksa on iga päev voodis.

"Su kiitused lähevad aina ulmelisemaks," vastas selle peale Sarah lihtsalt. Imenõid polnud ta kindlasti, temast oli ka nende klassis paremaid, jäi Elina endale kindlaks.

"Haha, see viimane oli nali onju," naeris Chantal. "Kas sul loomi pole?" küsis Cessy, kes pööras nüüd tähelepanu sellele, et ta ei näinud tüdrukul ühtki puuri ega kasti.

"Ma sain aru," naeris Elina. "Mul on öökull, aga ta on üsna tark ja iseseisev ja lendab arvatavasti hetkel samuti Sigatüüka poole. Tema puuri suutsin ma kuidagi kohvrisse toppida," vastas Sarah esitatud küsimusele.

"Su kohver ei tundu nii suur, et sinna puur mahuks. Kuidas sa seda tegid? Õpeta mulle ka," huvitus Cessy nüüd mingist loitsust. Amazing. Üldse mitte Serenalik. Aga selline loits tuleks kasuks tema arvukate kingade ja kleitide äramahutamisel. Serena ei oska taolisi loitse kuigi hästi. Kord, kui ta asju pakkis ja proovis asjad võluväel kokku panna ja tihedalt kohvrisse panna, tekkis ligi viieteistkümnest riietusesemest koosnev hiigelsuur pundar. Seekord ei oleks ta julgenud kodus proovidagi, isegi kui tal oleks lubatud. Õnneks oli Serena ema tark nõid. Seda riidepuntra asja rääkis ta ka kupeekaaslastele.

"Kas sa engorgio loitsu ikka tead? Sa võid proovida midagi paisutada ja ma võin siis proovida öelda, mia sa valesti teed. Sobib?" vastas Elina neiu palvetele. Selle riidepuntraloo peale tüdruk naeris. Sarahi meelest polnud see tegelikult üldse raske loits, vaja on lihtsalt ainult natuke harjutamist.

"Enam-vähem tean," arvas Serena. Ta oli vist seda mingi aeg õppinud aga mitte sellele tähelepanu pööranud. "Kas sa näitaksid ette?" palus Chantal, sest ei tea mis käki ta võiks kokku keerata, eriti kui ta täpselt loitsu ei mäleta.

Ryan oli vastu akent enda pea pannud ja tukkuma jäänud. Ta oleks heameelega midagi rääkinud, aga ta ei jaksanud.

"Okei," nõustus Sarah. Kasutades vaikimisi ehk mitte loitsu välja karjudes, accio loitsu ja ta kohver oli tema juures. Tüdruk lausus veel ühe teise loitsu ja kohvrilukk läks lahti. Kohver oli seest paljuuu suurem, kui väljast. Nüüd ütles Elina loitsu valjusti välja, et Serena ikka aru saaks:"Engorgio," ja tegi sellise torke moodi liigutuse ning kohver paisus veel suuremaks. Neiu naeratas.

"Lahe," ütles Cessy, "ma proovin ka nüüd." Ta kutsus ka vaikimisi kohvri enda juurde ja avas luku. "Engorgio," proovis neiu öelda ja ta tegi torke ka, ta oleks võinud kellegil silma peast torgata. Kohver paisus ja paisus suuremaks, enamus kupeest oli Serena roosat kohvrit täis. "Uuups," ütles tüdruk ja tõmbas koomale. "Väga mugav, mu kohvrisse mahuks praegu tõesti nii mõndagi," märkis Ser.

Ryan avas enda silmad ja jälgis, mida tüdrukud tegid ja kortsutas samal ajal kulmu ''Mida te teete?'' küsis kutt, olles segaduses.

"Väga hea, aga see loits vajaks veidi harjutamist, sest ma ei usu, et sul nii palju asju kaasa oleks võtta, et see kohver oleks täis," ütles Sarah ja naeratas. Ta kasutas vastuloitsu ja mõlemad kohvrid olid jälle sama suured, kui enne. Elina saatis kohvrid tagasi üles pakiriiulile. Seda tehes mõtles ta, et ta oleks võinud seda varemgi teha, mitte Ryanilt abi paluda, aga see selleks. Kuti küsimusele vastas Sarah:" Õpetasin Serenale ühte loitsu. Mul oli väga tubli õpilane, sai päris hästi esimese, või siis teise korraga, kui seda riidepuntra asja samuti arvestada, hakkama."

''Aa, selge.'' ütles Ryan ja noogutas. Ta ringutas ja vaatas korraks aknast välja. See sõit läks kuidagi aeglaselt. Ta vaatas kupees nüüd niisama ringi.

Ütleks, et poiss ei olnud just eriti osavõtlik. Sellepärast otsustas Sarah Ryanilt ise midagi küsida:"Aga kas sina oled Gryffindori lendluudpalli võiskonnas?" Kutt tundus üsna sportlik, nii et miks ka mitte?

''Ei ole.'' vastas Ryan pead raputades. Ta ei teadnud ise ka miks, kuigi ta teadis, et ta saaks väga hästi hakkama lendluudpalliga.

"Miks mitte?" küsis Sarah vastu. Ta oli üpris üllatunud, et Ryan võiskonnas polnud.

Ryan kehitas õlgu ''Ei paku huvi eriti.'' ütles Ryan ausalt ''Miks sa nii üllatunud nüüd oled?'' küsis Ryan Sarah'lt muiates.