Kuidas teha trenni Hog‘is

Kui te astute ilusasse vaiksesse põhjatorni, kus käivad harva kummitused ja peamine külaline on vilisev tuul, ootate te vaikust, üksiolekut, rahu. Okei, kui te viibite siin Heatheriga samal ajal, te seda ei leia. Ega te alati Heatherit ka ei leia, kui aus olla. Heathile meeldis trenni teha, see oli värskendav ja hoidis teda peenikesena, mitte, et ta selle nimel eriti pingutama pidi. Iga hommik alustas Heath oma hommikujooksu alt Slythide puhketoast, jooksis läbi terve Sigatüüka, vältis Peevese tekitatud takistusrada, tüdruk polnud ikka veel aru saanud, kas Peeves tegi seda, kuna talle meeldis Heath, või kuna ta väga vihkas Heatherit. Igatahes, neiu jooksis läbi terve lossi üles Põhjatorni, kus alustas igahommikust tõelist trenni, ronimist. See vajas tasakaalu, lihaseid ja täielikku keskendumist, sellepärast ei meeldinudki Heathile seda teiste inimeste juuresolekul teha. Võis ka juhtuda, et ta püsis vaikselt, kuni inimesed ära läksid, kummitustega aga seda ei juhtunud, siis pidi neiu sageli lahkumatornist ja hiljem tagasi tulema. Nüüd oli jälle üks tema varahommikustest treeningutest ja tüdruk turnis parajasti torni välisseinal, ise laulu ümisedes.

Noelle oli järjekordselt roninud põhjatorni. Miks ta just siia oli tulnud on teadmata. Tema ei teinud trenni ega midagi sellist, ei pidanud seda vajalikuks. Ta niisama oli tulnud siia, et aega surnuks lüüa ilmselt. Tal ei olnud ju veel eriti sõpru siin ja kõik tema sõbrad olid teab, kus seega ta otsustas ilmselt jalutada taas mööda koolimaja, ning lõpuks sattus siia põhjatorni.
Elle astus põhjatorni ning vaatas mõnda aega niisama ukse peal ringi ning lõpuks siis lükkas ukse enda järel kinni. Ta niisama seisis seal ukse ees ning vaatas kaugustesse.

Noelle pea kohal turnis Heath, oma mõtetes kinni, et mitte alla kukkuda. Ukselöögi peale ärkas tüdruk enamvähem oma mõtetest ja proovis olla võimalikult vaikselt, et teine end surnuks ei ehmataks vms.

Noelle ei ole veel Heath tähele pannud, ilmselt ei märka ka teda nii pea. Ta kõndis akna vms sellise asja juurde ning vaatas sealt välja. "Oeh, miks küll täna kuskil kedagi pole?" küsis ta endalt mõtteis, ta oleks selle peaaegu, et isegi kõvasti välja öelnud.

Heather sai aru, et ilmselt tüdruku lahkumist loota polnud, otsustas nalja teha siis. Võttis võlukepi välja ja loitsis õrnalt välja paar sinist lindu, ning saatis need tüdruku õlale istuma, ise vaikselt itsitades pealt vaadates.

"Eh, mida, kus need linnud veel tulid?" küsis Elle segaduses olles kui märkas järsku enda õlgade peale linde. "Te olete nii sinised. Polegi selliseid linde varem näinud," ütles neiu ja naeratas siis korra. Ta küll kahtlustas, et siin on veel keegi peale tema nüüd aga ei ta ei viitsinud hetkel küll seda kedagi otsima hakkata.

"Siuts-siuts" tegi Heath tema pea kohal ja itsitas vaikselt. Pani siis linnud ümber tüdruku pea lendama ja siutsuma, ise ronis veel kõrgemale.

"Mida asja siin toimub?" küsis ta endilt mõtteis. "On siin keegi peale minu veel wä?" küsis ta siis kui keegi oli öelnud siuts-siuts. See ei tulnud ühegi linnu suust ja üsna pea need sinised linnud lendasid ümber tema pea. "Too wierd," pidi ta ära mainima.

"Läheb aina imelikumaks" sosistas Heath pea kohalt ja hüppas alla, tegi õhus topeltsalto ja maandus graatsiliselt jalgadele. Kaotas siis linnud pea ümbert ära ja uuris tüdrukut. "Hei." ütles Heath kulmu kortsutades.

Noelle ehmus isegi korraks sellepeale kui üks barbie välimusega hüppas kuskil ülevalt alla. Ega ta sai sellest ehmatusest kähku üle. "Hei," lausus ka siis Elle.

"Ma olen Heather ja sa segad mu hommikutrenni." ütles Prim isegi veidi ninakalt, kuigi ta seda ei mõelnud. Talle lihtsalt ei meeldinud, kui keegi teda segas.

"Ma olen Noelle ja vabandust kui sind segan," lasus Noelle sellepeale. "Kui tahad võin ka ära minna," lisas ta veel siis juurde, ning oli siis tegelt valmis lahkuma kui vaid tüdruk seda soovib.

"Ah? Eiei, ma ei taha sind ära ajada võinii." ütles Heath kiiresti. "Sa nägid mu hommikutrenni eksole. Jamh, mul jä see lihtsalt pooleli." ütles Prim ja kõndis akna juurde, ronis aknalauale nagu alati ja kõigutas jalgu.

"Mitte eriti, mis sa tegi seal üleval siis trenni?" küsis Elle naerades, see tundus lihtsalt naljakas tema jaoks. Tema ei roniks elu sees sinna üles trenni tegema, kui ta teeks seda. "Eks ma siis ei lähe ära," lisas ta veel juurde ning seisis oma endise kohapeal veel edasi.

"Kui sa tahad, võid ära minna" ütles Heath ka korraks naeratades. "Ma käin siin igal hommikul. Et tasakaalu treenida ja keskendumist. Ronin üles, hüppan alla. Vahel väljaspool ka, aga siis on luud ka igaks juhuks kaasas." vastas Heath küsimusele ja vaatas lae poole. "Alla hüppamine on see kõige parem osa." naeris neiu ja tõmbas endale selga kõrvaloleva suure Slytherini pusa, et külm poleks.

"Mul pole kuhugi kiiret," ütles Noelle naeratades. "Ahsoo, peaks ka siis proovima, aga hetkel küll ei viitsi," pidi ta ära mainima. "Sa oled Slyherine majast jah?"küsis Elle kui märkas, et Heather pani endale ümber suure sylth'i pusa. Noelle istus ka siis nüüd ühe aknalaua peale, ta ei viitsinud enam seista.

"Ah?" küsis Heath Noelle küsimuse peale ja vaatas oma pusa. "Aa, olen küll jah." naeratas neiu. "Kust sa oled?" küsis Heath tüdrukult vastu. Paar sinist päris lindu keerlesid põhjatorni kupli ümber ja siutsusid.

"Nojahm, seda ma arvasingi," lausus Noelle siis korraks naeratades. "Ravenclaw," ütles ta siis lõpuks ta ka oma maja.

"Tore maja." ütles Heath. Kübar polnud seda talle kordagi pakkunud, valik oli olnud Slythi ja Slythi vahel, muud võimalust polnud antud. Neiu võttis võlukepi välja ja tekitas sooja aurupilve, et kampsunit soojendada, see oli pikast aknal olemisest külmaks läinud. "Mitmendas sa käid?" küsis Heather uudishimulikult.

"On küll jahm tore," lausus Noelle sellepeale ja vaatas niisama kaugustustesse. Tal ei ole hetkel veel küll jahe. "Viiendas," ütles Elle niipea kui Heather oli küsinud talt tema klassi. "Sa?" küsis ta siis tüdrukult.

Heath pilgutas üllatusest silmi. "Viiendas?" küsis neiu üle, et ikka õigesti aru oli saanud. "Seitsmendas." vastas tüdruk ja tõusis ettevaatlikult aknalaual püsti, mitte eriti raske ülesanne, ega. Kaalus alla hüppamist.

"Jah, ma käin viiendas," lausus Noelle siis naeratades. "Oeh, jälle arvatakse ilmselt, et ma olen vanem kui ma tegelt olen," pomises Elle omaette. Noelle vaatas siis selle Heather'i poole nüüd kui see oli püsti tõsnud. "Mida sa kavatsed teha?" küsis ta talt üllatunult.

"Sa näed canem välja." ütles Heath õlgu kehitades. "Hüpata kavatsen." ütles neiu, naeratas ja hüppas alla. Sissepoole siiski, tegi topeltsalto ja maandus nõtkelt jalgele. "Niimoodi." naeratas Primrose. "Tahad ka proovida?" küsis neiu Noellelt naeratades.

"Kuulen seda pidevalt," lausus Elle sellepeale siis ning muigas. "Eip,parem mitte," lausus Elle sellepeale ning mõtles, et tema küll kukkus ennem sinna alla.

"Ma kuulen pidevalt, et näen nii noor välja." ohkas Heath. "Mitte, et see paha oleks, päris tore isegi vahel." naeratas tüdruk ja mässis Slythi kampsunit endale ümber. "Siin on külm, kui ma trenni ei tee." ütles Heather ja ronis aknalauale tagasi, mitte hüppama vaid istuma. "See pole väga raske tegelikult." mainis Primrose salto kohta ära.