Siis, kui midagi teha ei ole

Alexa seisis vaikselt akna ääres, pilk suunatud aknast välja. Tal polnud midagi teha, kuhugi minna. Seega oli tüdruk valinud teise korruse koridori. Ühel hetkel vinnas neiu ennast aknalauale istuma. Mitte üldse temalik eksole, aga vahel võis erandeid teha. Nüüd suunas Lexi oma pilgu hoopis koridoris ringi liikuvatele õpilastele, neid pilguga takseerides.

Megan jõudis teise korruse koridori ühe klassivenna seljas ratsutades. Poiss oli juba ammu tahtnud, et Megan ta seljast maha roniks, aga Megan keeldus ning noormees ei hakanud ka tüdrukut jõuga ära võtma, seega pidi ta lihtsalt Meganit seljas kandma ning teda kannatama. Just nimelt kannatama ning ka piinlikust tundma, sest neiu hüüdis pidevalt üle koridori "Ptruu" või "Nõõ". See häiris üsna paljusid, seetõttu katsid osad õpilased kõrvad kätega ning teised käskisid Meganil lõpetada. Seda neid loomulikult ei teinud.

Alexa nägi millalgi ka Megan'it ja poissi, kelle seljas tüdruk 'ratsutas'. Tüdruk pidi märkima, et Megan'il ikka häid ideid jagus. Poiste seljas ratsutades sai ilmselt kiiremini edasi, ja oli ka pilkupüüdvam. Efektne saabumine koridori igaljuhul. "Tere Megan!" hüüdis Alexa aknalaualt, et tüdruk teda ikka kuuleks.

Megan virutas poisile jalaga, et too seisma jääks. Seda noormees tegigi, ise pomisedes "See oli siis tänu". Megan näitas talle vaid keelt ning üritas samuti aknalauale saada. See tal loomulikult ei õnnestunud, neid lõi end vaid valusalt ära ning pomises pahaselt: "Need aknalauad on alati nii lollid, no." Parim tuju.

"Miks nad lollid on?" küsis Alexa, tema ei teadnud, et Megan'il jälle mingi imelik tuju oli. "Kasuta abiväge," lausus Alexa, peaga 'hobuse' poole nõksates. Poiss oleks võinud Megan'i aknalauale aidata. Vähemalt niipaljugi kasu.

"No on," lausus Megan ning nipsutas sõrmi poisi poole, kelle ta just minema oli saatnud. Noormees sai märguandest aru ning loivas uuesti Megani poole, endal pahur nägu peas. "Võta kukile!" kamandas Megam ning poiss vaid ohkas ning kummardus ettepoole, et Megan ronida saaks. Neid ronis mehe selga ning sai kuidagi aknalauale. Megan lükkas jalaga nooruki eemale ning poiss tegi kiirelt minekut, et Megan teda uuesti tagasi ei kutsuks.

"Kasulik," lausus Alexa mõtlikult. "Kuidas sa suutsid teda selleks veenda?" küsis Alexa. Vaene poiss, tassida mingit tüdrukut mööda koolimaja ringi.

"Tead," lausus Megan, "mul on võimu." Ta muigas ning vaatas tagasi sinna, kuhu poiss oli jooksnud. "Eriti oma klassivendade seas," lisas ta.

"Vägev," lausus Alexa turtsatades. "Sa kindlasti nautisid seda," arvas tüdruk, ja selles polnud vist midagi imelikku. "Rääkides poistest," alustas Alexa. "Sul on balli jaoks kaaslane olemas?" küsis tüdruk, vaadates Megan'i poole.

"Loomulikult nautisin," lausus Megan, nagu oleks see kõige ilmselgem asi üldse. "Ei ole. Mind vaadtakse imelikult juba, eriti sellest aastast saadik," ütles ta balli kohta. "Sul kindlasti on, eks? Lähed Jack-Minu-Unistuste-Mehega, jah?"

"Minu-unistuste-mehega, või Sinu-unistuste-mehega?" küsis Alexa kahtlevalt Megan'it silmitsedes. Kas ta oli lausest lihtsalt valesti aru saanud, või meeldis Megan'ile ka Jack? Kuid selle kohta rohkem midagi küsimata raputas neiu lihtsalt pead. "Ta pole ming kutsunud," lausus Lexi ning mõtles hetke. "Ja ma ei hakka teda ise kutsuma, ennast peale suruma. Tal poleks südant mulle ära öelda, isegi kui ta ei tahaks minuga minna," lausus Alexa, lõpuks eriti enesekindlaks muutudes.

"Mõlemaga," lausus Megan. "Imelik, ma arvasin, et sina oled tema nimekirjas kindlasti üks esimesi." Kahtlane. "Annie truult sinu kõrval, siis Syd oma lootustega, ja edasi järgneb pikk nimekiri," lisas ta.

"Ta siis meeldib sulle ka?" küsis Alexa üllatunult, pöörates ennast nii järsult Megan'i poole, et oleks peaaegu aknalaualt alla lennanud. Siiski sai ta õigel hetkel käega seinast kinni ning suutis aknalauale püsima jääda. "Ma tõesti ei usu, et ta mind kutsub," lausus tüdruk ning vaatas veidi eemale koridori põrandale.

Megan ei vastanud, vaid lõi lihtsalt käega. Purjus olles, oleks neid sellele küsimusele kindlasti vastanud, aga kainelt - ei. "Kelle ta siis kutsub?" jätkas Megan teemat kõrvale juhtides.

"Kas me hakkame seda nüüd ennustama?" küsis Alexa silmi pööritades. "Teda ei tea kunagi," kehitas ta õlgu. "Võibolla Annie, võibolla Syd'i?" pakkus tüdruk.

"Ma arvan, et ta kutsub Annie," lausus Megan, "või kutsub Annie Jack'i." Ta mõtles hetke. "Kas mulle on vale mulje jäänud, või sa tõesti tunned juba ammu Loganit?"

"Jah, aga...," lausus Alexa, püüdes midagi öelda seoses Annie ja Jack'iga. Kuid ta ei osanud oma mõtteid sõnadesse panna. "Jah, Tyler'it tunnen ma juba ammu," noogutas Alexa, hetkeks naeratades.

"Kuidas sa tunned teda?" küsis Megan, ise naeratades.

"Ma kohtusin Jack'iga ammu," lausus Alexa. "Tema ja Tyler olid juba siis sõbrad. Jack tutvustas mulle teda," lausus tüdruk. Ta ei teadnud, kui detailset ülevaadet Megan tahtis.

"Nad mõlemad on igavesed naistemehed," lausus Megan irvitades. "Sa oled mingi Jack'i-hull? Tema pärast sa vist tulidki Sigatüükasse, eks?"

"On jah," nõustus Alexa hoobilt. "Ma ei nimetaks ennast Jack'i-hulluks," lausus tüdruk siis rahulikult pead raputades. "Aga ta oli minu siiatuleku põhjuseks," lisas neiu mõtlikult hetke pärast.

Megan kehtitas õlgu. "Minu arust oled sa ikkagi igavene meeste-naine!" Jälle crazy? "Ja kõik poisid on igavesed naitse-mehed - keerlevad sinu, Annie ja igasuguste teiste ümber." Ta tegi mossis näo. "Minu olen alati olnud see nõme varupingi tüdruk, kes koguaeg tahaplaanile jääb."

"Meeste-naine?" Alexa puhkes naerma. "Kuule, ma olen siin ikka suhteliselt uus," lausus tüdruk hetke pärast. "Ainsad poisid, kellega ma normaalselt läbi saada võiks on Jack ja Tyler. Noh Annie vend tundus ka normaalne...Ja Pute, kui tal seda värki oma niiöelda 'tüdrukuga' ei oleks," lausus Lexi rahulikult. "Keegi ei mõtle sinust, kui varupingi tüdrukust," arvas neiu järgmiseks. "Kuigi me ei tea, mis meeste ajudes toimub, eks," lisas ta mõtlikult vahele. "Sa tahaksid endale poissi?" küsis ta siis ühel hetkel huvitatult Megan'i poole pöördudes.

"No oled," õigustas Megan end, "sebid igalpool poisse ja nii." Ta mõtles hetke ning jätkas. "Uued tõmbavadki just tähelepanu, ja kuna sa oled igavene iluduskininganna," ta vaatas Alexa't mõtlikult, "on nad kõikjal sinu sabas." Meganil oli jälle mossis nägu peas. "Oh, loomulikult mõtlevad!" hüüatas ta. "Mitte ükski poiss ei ole iialgi minu sabas kekselnud." Pähh. "Jah," lausus ta lõpuks, katkestades tüütu jorina.

Alexa vaikis mõnda aega. "Jack ei jookse mul sabas, oled tähele pannud?" küsis ta siis mõtlikult Megan'i poole vaadates. "Mis kasu on siis olla 'iluduskuninganna' või 'meestemagnet', mida ma sinu sõnadest järeldaksin, kui teatud inimesed suudavad mulle ikka vastu panna?" lausus Alexa õlgu kehitades. Loomulikult ei arvanud tema endast kui 'iluduskuningannast' või 'meestemagnetist'. "Mitte ükski poiss pole mind enda seljas tassinud, ainult selle pärast et ma teda käskinud oleks," lisas Alexa õrnalt naeratades. "Sa ju ütlesid, et sul on võimu. Võlu üks kutt ära," lausus lexi.