Siis, kui midagi teha ei ole

"Jack ei jookse kellegi sabas muidugi," lausus Megan, "tema jookseb eest ära." Megan turtsus. "Jack ja Logan pole meie maailmas ainsad mehed, eks," teatas ta, "seega, kui nemad ei jookse, ei tähenda see seda, et teised poisid ei jookse." Poisis peale kehitas Megan vaid õlgu. "Ta on igavene möku, teeb kõike mida ma tahan, või teine tüdruk tahab."

"Jookseb eest ära," kordas Alexa naerdes. "Teised poisid jooksevad mul järgi sama palju kui sinul," lausus Lexi. "Mökudega ei saa arvestada," lausus tüdruk, kuulnud Megan'i lauset. "Sulle oleks vaja kedagi paremat," arvas neiu.

"No jookseb," jätkas Megan, "iga tüdruku eest jookseb ära, kes on temast kõigi oma kümne küünega kinni haaramas." Ta turtsatas uuesti. "Keegi, ei poiss ega tüdruk, ei jookse minul sabas, Annie'l ja sinul joostakse." Lõpuks ta noogutas. "Oleks tõesti, aga selline pole siia ilma veel sündinud."

"Aga peab mainima, et ta on tagasi tõmmanud. Ta ei jookse enam nii palju ära, kui ennem," lausus Lexi, edasi Jack'i teemal. "Minul ka ei jookse keegi sabas. Ütle üks nimi, kes minul või Annie'l järel jookseb ning ma ei vaidle enam sinuga," lausus Alexa kangekaelselt. Tegelikult Annie kohta ei teadnud ta midagi, ilmselt ei tundnud Lex ka kõiki Sigatüüka poisse. Megan'i viimase lause peale ajas Alexa silmad suureks ning vaatas Megan'i poole. "Pole veel sündinud? Sulle meeldivad nooremad poisid?" uuris ta kavalalt naeratades.

"Nüüd ta jookseb aeglasemini, jah," nõustus Megan, "aga kui keegi tahab temast kinni haarata, siis ta teeb pettemanöövri." Edasist Alexa öeldut neid lihtsalt eiras, ta tõesti ei osanud sellele vastata.
Lõpuks pidi Megan silmi pööritama. "Noored? Ei. Lihtsalt minu täiuslikku poissi ei sünni kunagi."

"Pettemanöövrid, just täpselt," nõustus Alexa täielikult. "Ja sa ei vasta, järelikult ei olegi ühtegi sellist nime," lausus Lexi naeratades. "Mis tähendab, et mul oli õigus," lisas neiu. "Tead mis? Ma arvan, et sinu täiuslik poiss on kuskil olemas, kindlasti. Sa lihtsalt pole teda veel kohanud," arvas tüdruk. Pidi optimistlik olema.

"No, mis ma räägin," naeris Megan. Seejärel eiras ta uuesti järgnevat. "Võib-olla on, aga ma ei leia teda kunagi üles." Ma olen tõesti positiivne.

Alexa raputas pead. "Kindlasti on ta olemas ja kindlasti leiad sa ta üles. Sa oled noor, aega on," arvas Lexi. Kuigi tema oli parim nõuandja, eks.

"Kes teab, kui palju mulle aega on antud," leelotas Megan. "Võimalik, et see on mu viimane päev."

Alexa vaatas järsult enda kõrval istuva Megan'i poole. "Mis juttu sa nüüd ajad?" küsis ta häälekalt. Tüdruk ei mõtle ju ometi enesetapust?

"Kuuled küll," porises Megan. "Ma ju ei tea, kaua ma veel siin ilmas elada saan?"

"Nii kaua, kuni sa midagi ära ei susserda, tead küll," arvas Alexa. Nii kaua võis Megan rahulikult edasi elada.

"Ah, ma susserdan," ta naeris, "nagunii! Kõik susserdan ära!" Loogiline, selline ta ju oli.

"Megan! Ära räägi nii," lausus Alexa etteheitvalt. Jäi mulje, nagu tüdruk oleks kavatsenud end varem või hiljem ära tappa.

"Miks?" küsis Megan naerdes. "Keegi teine võib ka mu vahepeal ära killida, ma olen ju nii tüütu, tahetakse lahti saada," lisas ta.

Alexa muigas selle peale. "Jah, näiteks mina," lausus ta tõsiselt.

"Ülestunnistus?" küsis Megan. "Siis sa võid seda kohe siin teha, ma ei pea pikalt piinlema."

OT: Minema.

"Ülestunnistus," noogutas Alexa. "Parem ikka aus olla," lisas tüdruk. "Ei, sa pead piinlema, valulikult, kaua," lausus Lexi mõtlikult. Loomulikult ei mõelnud tüdruk seda tõsiselt.

"No, lase siis käia," lausus Megan muiates, ag ta kartis veidi. Kes teab, võib-olla mõtles Alexa seda tõsiselt.