Hilinenud õhtusöök

Õhtusöögiaeg hakkas varsti läbi saama, kuid alles nüüd astus Alex suurde saali. Vaene poiss oli puhketoas magama jäänud ja söögiaja alguse sõna otseses mõttes maha maganud. Aega siiski veel veidi oli, mis sellest, et suur saal oli juba pooltühi. Poiss istus Slytherin'i laua taha, kuna see oli esimene laud, mis ette jäi. Ja ega tegelikult väga vahet polnud, kus ta sõi ju. Toitu jätkus kõigile. Alexander tõstiski endale taldrikutäie ette ning asus sööma, mitte liialt kiirustades.

"Alles nüüd," noogutas Alex, mõistes, et küsimus oli talle mõeldud. "Aega on veel," lisas ta hetke pärast, pilku tõstes. Poiss vaatas hetke tüdrukut, ilmselt oli too Slytherin'ist. Aga vahet polnud eriti. Siis viis poiss pilgu oma käekellale, jah, veidi oli siiski aega ju. Alex ja Megan vist ei tundnud üksteist?

"Kuuendast," vastas Alex, kui oli suu tühjaks söönud. Täis suuga ei räägitud. Poiss pani kahvli käest ning võttis ja kallas endale klaasi mingit mahla. Seejärel viis ta pilgu tagasi tüdrukule. Paistis, et tüdrukul oli igav või siis arendas ta vestlust puhtast viisakusest. "Sa ise?" küsis Alex vastu.

"Ma ei solvu nii kergelt," tegi Alex kõigepealt selgeks. Pealegi, seal polnud midagi, mille pärast solvuda. Alex oli Ravenclawlane ning selle üle uhke. "Slytherinlased näevad kuidagi teistmoodi välja?" küsis poiss. Huvitav, tema eriti vahet ei teinud. "Aga jah, sul on õigus, ma pole su majakaaslane," lausus Alex lõpuks.

"Teistsugune? Erineda on hea, ju?" arvas Alex, kuigi vaatas kahtlevalt tüdruku poole. See teistsugune polnud ju halvaga mõeldud? Alex vähemalt ei võtnud seda kui halvaga mõeldut, võimis. Teistsugune oli järelikult hea olla, tema arust. Julge erineda. "Ravenclaw'ist," lausus poiss vastuse peale. Loodame, et sealt nüüd mingit majadevahelist konflikti ei tule.

Alex vaatas korraks Ravede laua poole, nagu poleks ta varem märganudki, et istus Slythide lauas. "Ee.. Ma ei tea," lausus noormees, klaasi käest pannes. "Ju mul oli kiire. Kõht oli tühi, esimene ettejuhtuv laud, tead isegi," arvas Alex. Paremat vastust ei osanud ta mõelda.

"Alex," lausus Alexander vastuseks. Mida tüdruk selle täisnimega ikka teeks. Ütleb siis parem kohe hüüdnime. "Kas sa pole slytherinlase kohta mitte liiga sõbralik? Või jutukas," küsis poiss õrnalt muiates. Söömise oli poiss vahe peal juba sinnapaika jätnud.

"Sel juhul erined sina ka ülejäänud slytherinlastest," arvas Alex. Tavaliselt polnud rohelised ju eriti sõbralikud jms. Kuigi see oli tore.

"Ma ei mõelnudki, et see halb on," lausus Alex koheselt. Ei olnud vaja, et Megan valesti aru saaks. Poiss kiikas tüdruku Päevaprohveti poole. "Mida sa loed?"

"Prohvet?" heitis Alex pilgu ajalehe pealkirjale. Oligi. "Ma ei loe seda," lausus poiss. "See pole eriti usaldusväärne võinii," lisas kutt. Kui ta uudiseid tahtis teada, siis tavaliselt luges ta midagi muud.

"Pole usaldusväärne," kordas Alex. Ta just oli seda öelnud. "Pealegi sa just ütlesid, et see on mingi tõeline jama," lausus poiss naeratades. Seega ei kutsunud lugema.

OT: Btw, kas Megan'il on oma see kihlasõrmus ka sõrmes v?

OT: Hmm, jah.

"Nojah," lausus Megan taas. "Aga mida sa siis selle asemel loeksid?"

"Noo midagi muud. Või kuulaks uudiste saamiseks raadiot. Telekaid ja internetti Sigatüükas ju ei leidu," lausus Alex, hetkeks mõtlikuks muutudes. "Kuigi kõige paremini kandub info hoopis inimeselt inimesele. Seega tasub mul lihtsalt rohkem suhelda," lisas poiss.

Kas Megan oli seda tarkuse juttu tõsiselt mõelnud? Igatahes naeratas Alex selle peale laialt. Megan ise siis polnudki tark? Igatahes raputas poiss küsimuse peale pead. "Tegelikult olen ma siin esimesest klassist peale käinud," lausus kutt. "Lihtsalt viimasel ajal olen ma natuke... Muutunud, võinii," lisas Alex naeratuse saatel. See oli arusaadav, et paljud teda ära ei tundnud.