Let it snow

Lena võttis oma teest paar lonksu ning tundis, kuidas see isegi talle veidi sooja andis. Seejärel toetas ta peekri tagasi lauale ning võttis kahvli kätte, et oma toitu edasi süüa. Ta noogutas Beatrice'i vastuse peale, see sobis talle hästi. "Oskad sa mõnda muud pilli veel mängida? Või laulda?" uuris Lena jutujätkuks edasi, võttes seejärel kahvlitäie oma kartulivormist ning viies pilgu hetkeks teistele laua taga istuvatele inimestele.

Tris võttis samuti uue sõõmu oma teest ja neelas selle alla, tundes, kuidas soe vedelik ta kõhtu täidab. Neiu võttis uue ampsu oma kartulist ning salatist ja hammustas kana. Ta neelas toidu alla ja vastas:"Jah, ma oskan laulda ja veidike klaverit mängida, kuna see on kitarrile üsna sarnane." Beatrice naeratas Lenale ja sõi oma kanakoiva lõpuni ning asetas selle siis taldrikule, kust võttis järgmise. "Aga sina? Oskad mingit pilli mängida või laulda?" küsis tüdruk ka vastu.

"Okei..," noogutas Lena. Klaverimängu ta ilmselt kuulda ei saanud, kuna vaevalt, et Beatrice oleks kooli oma klaveri tassinud, onju. "Äkki kirjutad sa ise juba laule ka?" tegi näitsik siis huupi veel ühe pakkumise ning vaatas huvitatult Trisi poole. Ta sõi veel veidi oma vormi ning kehitas küsimust kuuldes õlgu. "Ühtegi pilli ma mängida ei oska. Aga noh.. laulmine pole eriti keeruline," arvas Dia. Kui häält oli, siis võis mõnikord midagi laulda ka, kuigi päris lauljaks neiu ilmselgelt ei hakkaks.

"Tegelikult, ma olen proovinud, aga ei tulnud väga välja," naeris Tris ja lonksatas oma teest suure lonksu. Tal läks see hingetorru ja ta hakkas köhima ja mitte vähe vaid meeletult. Mõne hetke pärast sai kõik jälle korda ja ta pilgutas oma pisarad ära, et need ta põskedele ei kukuks. "Ega jah, kui saad nootidele pihta ei ole see väga raske," nõustus Beatrice Lenaga ja sõi oma kana edasi.

Lena muigas kergelt, kuna oli nii õieti arvanud. "Äkki sa oled lihtsalt liiga kriitiline?" pakkus näitsik järgmiseks, kuna Tris arvas, et tal ei olnud laulukirjutamine eriti välja tulnud. Dia ehmatas kergelt, kui Beatrice ühel hetkel köhima hakkas. "Kõik korras?" märkas Lena küsida, kui järgmisel hetkel neiu siiski oma köhimise kontrolli alla paistis olevat saanud. Ta noogutas hufflepufflase järgmiste sõnade peale ka.

"Ma ei tea, pigem meeldib mulle teiste laule lauda ja mängida," naeratas Tris Lenale ja sõi veel oma toitu. "Jah, mul läks lihtsalt kurku," vastas tüdruk ja võttis uue lonksu oma teest, kuid seekord väiksema, et ta jälle köhima ei hakkaks. "Kuulad sa kellegi kindlat muusikat või suvalisi?" küsis Beatrice ning ampsas kartulit.

"Okei..," noogutas Lena. Veendunud, et Beatrice'il oligi kõik korras, pistis Lena siis järgmise kahvlitäie salatit oma suhu. Neelanud toidu alla ning kuulnud sõbranna küsimust, kehitas neiu õlgu. "Ma kuulan vist enamvähem kõike. Kuidas tuju on," arvas Dia ning võttis lonksu oma teest, mis juba veidi jahtuma hakkas. "Aga kõige enam meeldib alternatiivmuusika. Grunge, näiteks..," lisas Lena ja asus uut kahvlitäit sööki võtma. "Ja mida sa ise kuulad?" uuris Lena vastu, enne kui taas kahvli suhu pistis.

Tris võttis veel paar ampsu oma kanast ning pistis ka kartuli ja salati suhu. Ta mälus toidu läbi ning neelas alla. Tris noogutas Lena vastuse peale ja lonksatas peekrist teed. "Noh enamasti kõike, aga vahel meeldib pop ja rock ning teinepäev jälle punk või midagi sellist," naeratas Beatrice Lenale ning jõi veel oma teed. Ta sättis end mugavalt ja patsutas oma kõhtu. "Kõht on nii täis juba," muigas Tris ja vaatas uuesti Dia poole.

Lena noogutas ning võttis siis veel viimased kahvlitäied oma taldrikust, nii et tema söök lõpuks otsa sai. Nende muusikamaitse isegi sarnanes siis veidi, kui mõlemad enam-vähem kõike kuulasid. "On jah, mina ei kavatse nüüd küll enam midagi süüa," arvas Lena ning lükkas oma taldriku ja nõud endast veidi eemale. Seejärel võttis ta veel kätte oma peekri, et tee ka lõpuni juua. Laual oli igasuguseid magustoite ka, kuid hetkel Dial nende järele isu küll enam polnud.

Beatrice sõi ka veel viimased ampsud oma toidust ning võttis teest viimase lonksu. "Tahad veel siia jääda või läheme?" uuris tüdruk ning naeratas. Tris vaatas samuti magustoitu, kuid tal polnud selle järele isu, kuna kõht oli tal väga täis.

"Oota," vastas Lena, kui küsimust kuulis, ning jõi oma tee lõpuni. "Nüüd võime minna," lausus näitsik seejärel ning tõusis laua tagant. Ta võttis oma mantli, mütsi ja kindad ühte kätte ning Bobi kruusi teise, sest seda ei tahtnud ta ju ometi maha jätta. "Kuhu me lähme üldse?" küsis ta Beatrice'i arvamust ning jäi siis Trisi järgi ootama.

Tris noogutas ja tõusis püsti. Ta võttis oma mantli, mütsi ja kindad kätte ning samuti ka Bobi tassi, nagu Lenagi. "Miks ka mitte," vastas Beatrice ning saatis sooja naeratuse tüdruku poole. "Või tahad sa kuhugi mujale minna?" küsis Beatrice vastu.

Lena muigas kergelt iseenda üle, kuna ta ei saanud täpselt aru, millest Beatrice rääkis. Ilmselt nad rääkisid üksteisest mööda, võimidagi? "Mul on ükskõik, kuhu me läheme," lausus Dia ning vaatas siis korraks veel saalis ringi. Seejärel suundus ta saali uste poole, et läbi nende tagasi vestibüüli minna.

Beatrice kiirustas Lenale järgi ning nad lahkusid saalist. "Said kõhu täis?" Naeratas Tris.