Muhaha, ma siin olen niisama...

Sam oli hilistel öötundidel võtnud enda selle aasta jõulukingituse, milleks oli järjekordne nähtamatu mantel, ja uitanud mõõda vangikoopaid. Kui poiss oli aga leidnud majahoidja kabineti, kiikas ta sealt sisse, veendus, et tuba on tühi ja läks sisse. Poiss läks laua juurde, tegi alohomora loitsuga ühe sahtli lahti ja hakkas rõõmsalt konfiskeeritud asjade seas sorama. Sam naeratas, leides suure paki haisukuule.

OT: Kylie

Kylie kondas ka niisama all ringi..võinoh tegelikult oli ta veidi eksinud.Jah isegi siis eksis ta ära kui oli siin juba ammu elanud aga siin all on ta väga vähe käinud.Neidis kõndis koridoris kuni jõudis majahoidja ukseni..see oli lahti.Imelik.mõtles neidis ning kiikas sisse.Tavaliselt oli ju see uks alati lukus.Tüdruk külle i näinud kes see oli aga ta teadis ,et keegi on väga uudishimulik kui sahtlites sorib."Hmmhmm"Tegi ta siis oma suu lahti ja lausus,ise aga toetas ta end vastu ukse piita.Kylie vaatas inimest-võinoh tühja kohta-kes sahtlis soris.

Sam kuulis, kuidas keegi geenius hmmm ütles. Poiss muigas, võttis kiiresti sahtlist paki pasapomme ja põõras ümber. Vahel on hea teistele tünga teha, niiet ta viskas paar pasapommi ja ühe haisukuuli tüdruku juurde.Yea, i am sooo bad

Kylie kiljatas ja lendas nagu kuul kabineti sisse.Neidis vehkis kättega ja krimpsutas nina.See nüüd küll ilus ei olnud.K kiirustas siis poisi juurde ja proovis talle pihta saada.Lõpuks sai ta milleski kinni ja tõmbas seda.Poisilt lendas pealt tema keep ning nüüd nägi tüdruk kes see oli."Sina,Sam"Ütles ta pool naerdes.

OT:Kust ma sind tundsin?

,,Jou''lausus Sam naerdes,,Sorry kuulide pärast, igav oli ja otsustasin, et kes esimesena sisse astub, selle peal testin need ära. Kas toimis piisavalt hästi, et kellelegi tünga teha?''Poiss naeratas üle pika aja, ta nägu oli täis siirast rõõmu. Ütlen ära, et mälukaotusloits töötab päris hästi.

OT:Kyliel ja Samil on üks kord,üks haigla teema ning nad said tutavaks.Isegi naljatasid koos.

Kylie naeratas ja lausus:"Need toimivad hästi.Ime ,et neid siin hoitakse.".Neidis lähenes poisile ja kallistas teda kergelt."Hea on näha kedagi kellega ma ,veel tülis ei ole"Ütles ta.

Sam kallistas vastu, ta mäletas tüdrukut ähmaselt,,Tahad ka mõnda neist konfiskeeritud asjadest proovida?''Küsis poiss siis ja läks sahtli juurde, kust ta leidis ühe hõbedase medaljonilaadse asjakese,,Huvitav, mis see on?''

Kylie eemaldus ja vaatas sahtli."Siin leidub ka alles asju,kust need kõik küll on siia sisse saadud?"Ütles ta ja soras siis sahtlis ringi.

Sam kehitas õlgu ja andis medaljonitaolise asjanduse Kyliele,,Tahad endale?''küsis Sam ja läks kogemata ühe väikse nupu vastu, mis oli medaljoni tagaküljele,,Mida kuradit!''lausus Sam vihaselt, kui medaljonist purskas välja tinti, mis tegi poisi käe ja mõlema isiku rüü tindiseks. Poiss pani medaljoni laua peale ja hakkas sahtlis edasi sorima.

Kylie võttis selle vastu,kes ikka märkaks ,et se kadunud.Ühehetke jooksul oli tema ja kaaslase rüüd tindiga koos."Kuradi medaljonid"Lausus ta.Kylie kõndis sahtlist eemale ja uuris kabinetti."Siin on kõik nii igav"Lausus ta peale vaikust ja võttis enda võlukeppi.Siin oli veidi hämar ja neidis näitas tuld.Ühe kappi peal olid erinevad pildid mida neidis uuris.

Äkitselt nägi Sam seinal rippuvaid ahelaid,,Wow, need võtaks küll endale''lausus Sam,,Nendega saab kodus kinnitada lendluudpalli komplekti ja nende käeraudadega-''Sam näitas näpuga seinal rippuvate kitsaste käeraudade peale,,-saab luuda hoida seinal''Sam vilistas tunnustavalt ja võttis alohomoraga käerauad lahti. Ta tegi kurja näo pähe ja ütles Kyliele:,,Preili, te olete vahistatud sahtlis sorimise eest. Palun tulge minuga kaasa''

Kylie viis oma pilgu siis sinnapoole ja suunas ka tule,et paremini näha."Lahedad"Lausus ta ja uuris neid.Neidis vaatas poissi naeratava näoga kui,to teda vahistas:"Ma tunnistan enda süüd"Ütles ta nukralt ja sirutas enda käed ,ette ,et poiss saaks need ära aheldada.

Sam naeris ja pani enda nãhtamatuks tegeva keebi endale rüüna peale,,Ma olen kohtunik ja süüdistatav on süüdi kood 666 eest, sest ta ropendas"naeris Sam

Kylie naeris.Ta langetas enda käed ja küsis:"Kas selle eest saab ka karistada?"

Sam mõtles hetke:,,Küsi politseiniku käest mu kõrval"Poiss naeris, kuid äkitselt ta naer katkes. Oli kuuld samme, mis tulid kabineti poole. Sam oli liiga kõvasti naernud.

Kylie naeris ka,kuid ka tema katkestas naeru.Neidis pööras oma pea ukse poole ja kuulas samme..need lähenevad.Ta ruttas ukse juurde ja nägi,maiahoidjat ruumi poole tulemas.K sulges ruttu ukse aga vaikselt ning võttis poisilt käes."Me peame peitu minema".Tüdruk sikkutas poissi ning pugesid ühte pikka kappi mis seal oli.Nad olid üksteisele lähedal ning olid vaikselt kappis.Peagu kuulsid nad ukseavamist ja samme.

Sam ahhetas,,Sahtel"See oli lahti jäänud ja juba oligi kuulda majahoidja pomisemist,, Huvitav,mis siin toimub?"Majahoidja hakkas ukse poole tulema, ning Sam toetas end kõvasti vastu kapi tagaseina. Käis kriiiiik ja kapi tagaosa tuli eest ära nagu uks, mis paljastas ruumika kivist salakäigu.,,Tule"sosisras Sam ja lipsas kiiresti käigust sisse.

OT:Sigatüügas ju salakäike täis

Kylie suutis selle koguni unustada.Neidis vaatas poissi tõsiselt kui kriiiks käis,aga siiski ta järgnes poisile."Kuhu see tee viia võib,ei tea?"Küsis ta endalt.

Sam kehitas õlgu ja äkitselt hakkas kapiuks avanema,käik aga põõtlrdus paari meetri pärast vasakule. Sam pani nii kiiresti, kui sai, kapi tagumise poole suure kolakaga kinni. ,,Läks vist napilt"sosistas ta

"Läks jah,"Vastas neiu.Kylie kõndis veidi edasi,siis aga võttis ta enda võlukeppi ja näitas valgust.Tee vii edasi ja lõppu ei näinud."Aga kui me kord siin oleme ,siis lähme uurime asja"

Sam noogutas, süütas võlukepi ja hakkas kiirelt edasi minema. Äkitselt nägi Sam hiirekest, kellel oli kùlje peal suur haav, aga hiireke ise magas. Sam võttis hiire üles ja pani enda rüü sisetaskusse, kus pidi hiirekesel soe olema. ,,va

Kylie vaatas hiirt ning krimpsutas nina,talle ei meeldinud hiired.Neidis kõndis poisiga edasi kuni tee jagunes kaheks."Kummale poole me lähme?"

Sam kehitas õlgu,,Ehk läheks paremale? Seal peaks olema lääs ja kui ma ei eksi, on sealpool lääs ning mets, murrame välja!"naeris Sam ja hakkas enda näidatud suunda minema.

"Miks ka mitte,saaksi siist mingiks ajaks eemale."Lausus ta ja jalutas poisile järgi."Kuule,mind on painanud ammu üks küsimus.Miks kõik sind kardavad?"Uuris ta poisilt.

Sam kortsutas kulmu,,Ma ei soovi sellest rääkida.Ma ei mäleta osaliselt midagi ja mäletan sseda,kuidas kasutasin mälukaotusloitsu"Pooisi silmis oli hetkummaline säde.