Miks siin küll poode ei ole???

DJ kõndis kontsaklõbina saatel kooliõue. Järsku jäi ta seisma ja lasi oma koerakese kotist välja."Romy, Romy, kus sa koperdad nüüd?" hüüdis ta oma õde.

"Siin olen!" lausus Romy naerdes, kes oli äsja õde märganud ning tema selja taha jõudnud. Tüdruk võttis ühe käega õe kaela ümbert kinni, Demi't nii põgusalt kallistades. Seejärel tegi ta pai ka koerale.

Demi kallistas vastu ja siis küsis"kus sa jõlkusid. Ma otsisisn sind igalt poolt."Demi võttis koera sülle ja asetas ta siis Romy kätele.

"Ilmselt mitte igalt poolt," lausus Romy arutlevalt. "Ma olin järve ääres, käisin jooksmas. Ennast tuleb vormis hoida," kui sa tahad hea välja näha. Romy naeratas ning asus õrnalt koera silitama.

"Miks sa mind ei kutsunud?" küsis DJ õekeselt."Ja muide, mul on igav. Teeme midagi." lausus ta ennast igaks juhuks üle puuderdades.

"Aga teeme," lausus Romy. "Jah, nii on hea," lausus Romy kiitvalt, kui õde näo üle puuderdas. "On sul plaan, mida teha?" küsis ta Demi'lt.

"Ei, selles ongi asi. Ma võiks kõike, mis pähe tuleb teha, aga mul ei tule midagi pähe," lausus DJ mõtlikult.

"Oh," lausus Romy mõtlikult, harutades lahti punupatsi, mille ta jooksmise ajaks endale teinud oli. "Me võime ju...Veel jooskma minna?" mitte kuigi hea mõte. "Ennast lihtsalt üles lüüa ja lossi peale kõndima minna?" mitte kuigi hea mõte. "Õppima hakata?" mitte kuigi hea mõte. "Kööki sööma minna?" mitte kuigi hea mõte, lähevad paksuks ka veel. "Mul ei ole häid ideid..," lõpetas Chanel lühidalt.

"Lähme poisse noolima?" küsis DJ tüdinult.

"Tead, Sigatüükas ei ole väga, keda noolida," lausus Romy mõtlikult. "Mitte minu maitse...," arvas neiu. "Kuid kui sa endale kutti tahad, siis me võime minna," lausus neiu veidi elavnedes. "Sul ju pole praegu kedagi silmapiiril? Või on? Sa ju oleksid mulle öelnud?" uuris Chanel.

"Ei ole!" lausus Demi naerma hakates.

"Mis sa naerad?" tegi Romy hetkeks üllatunud näo pähe. "Aga tahaksid?" küsis ta siis kavalalt naeratades.