Tüdrukute magamistoas sotte selgeks saamas

OT: Sydneyle, pealkirja ärge vaadake, ma isegi pole kindel, et see on normaalne.

Annie lebas oma voodil ja ümises ühte tundmatut laulu. Ta peas oli vamlimas isee - imeline idee. Nimelt oli tüdrukul Jacki suhtedraamast nii kopp ees, et ta otsustas tagasi tõmbuda. Olla Jackiga sõbrad, kui just poiss ise midagi muud ei taha. Tüdruk võttis oma võlukepi ja õhku ilmus tema patroonus. See aitas tal positiivsete mõtete juures püsida.

Melanie lõi tüdrukute magamistoa ukse pärani lahti. Ta oli oodanud, et saab magamistoas üksi olla, kuid seal juba oli keegi. "Eee, hei," lausus Elle.

Syd astus tüdrukute magamistuppa ja vaatas ringi. Ta sulges ukse enda järelt. Siis peatus tüdruku pilk Annie'l, kes voodil vedeles ning patroonust õhus hoidis. Sydney jaoks polnud see mingi ime, viimasel ajal ei käitunud Annie tema meelest üldse eriti normaalselt. Syd läks ja istus oma voodile, mis polnud Annie omast kuigi kaugel.

"Tere," lausus tüdruk pilku uustulnukale viimata ja ümises laulu edasi. Neid ei soovinud oma patroonust katkestada ja seega ei soovinud ta tegeleda kõrvaliste ajsadega nagu näiteks rääkimine.

Paistab, et ma olen üleliigne, mõtles Melanie kurvalt. Ta kavatses juba uksest uuesti välja astuda, kui ta äkki ümber mõtles. Miks ma peaks minema? See on ka minu magamistuba, mitte ainult nende oma!
Selle mõtte saatel ronis Melanie oma voodisse ning jäi sinna vedelema, oodates, mis edasi saab.

Järsku nägi Syd oma teki ja patjade vahel liikumist ning nähtavale ilmus tema kassipoeg. Tüdruk naeratas ja sosistas: "Siin sa oledki. Ma otsisin sind." Ta asetas kassi oma põlvedele ega kavatsenud siis teistega vestlust alustada.

Annie vaatas ukse vahel edasi tagasi liikuvat tüdrukut ja otsustas siiki vaikust murda.
"Tere, Annie Fox," ütles tüdruk aeglaselt, et ei peaks oma patroonust kaotama.

Syd viskas end pikali ja pani kassipoja enda kõrvale. Ta suunas pilgu lakke ja vaikis.

"Melanie Estrelle Owen," lausus Melanie paugupealt. "Seitsmes klass," lisas ta.

OT: Kas Lilý võib tulla, võik oleks ta üleliigne?

"Meeldiv tutvuda, ma annaksin ka kätt vms, aga ei ole just kuigi soodne hetk," pomises tüdruk hääles kostmas siira vabandus. Tüdruku delfiin ujus hetke Melanie juurde ja hakkas siis taas Annie kohal ujuma.

OT: Minupoolest võib.

OT: Aga Syd ja Mel?

OT:Aga Jane?

OT: Jane, kui teised nõus on.

OT: Lily võib tulla. Jane'ist ma ei tea.

Melanie naeratas. "Mitmes klass?" uuris ta edasi, sest Annie polnud selle kohta midagi öelnud.

OT: Mina Jane'i ei tahaks. Aga Lilý võib tulla kui tahab.

"5, Beauxbatonis oleksin kuuendas," ütles tüdruk ja loobus patroonuse loomisest, neiul oli piisavalt hea tuju. "Nüüd siis ma saan sind korralikult tervitada," ütles tüdruk rõõmsalt ja surus Melanie kätt.

OT: Lilý siis tuleb.

Sireen astus puhketuppa sammudes sirgelt tüdrukute magamistoa poole, ümisedes vaikselt seda sama viit, mida alati, viies endaga kaasa nõiduslikuse mis kinnitas talle paljude inimeste jälestust täis pilgu. Tal polnud aega möödujatele naeratada ja pailast mängida, töö ootas tegemist. Šaša lõi ukse lahti katkestamatta üminat, ning ignoreeris täielikult teisi, justkui poleks neid sealgi ning võttis suuna oma voodile.

Melanie muigas. Ta surus Annie kätt. "Ja kes siis teie olete?" küsis ta teiste tüdrukute poole pöördudes.

"Sireenike," ütles Annie veelgi rõõmsamalt ja naeratas oma vanale tuttavale võlutult, "pisike rõõmurull."


OT: ma oletan, et nad teavad eks

OT: Oleta siis Aga Sireen ei mängi täna pailast.

"Sireenike?" küsis Melanie kulmu kergitades. See pidi küll mingi eriti kahtlane hüüdnimi olema.

"Sydney," venitas tüdruk.

Lilý ümises edasi, kuigi ta hääles värises ärrituse noot. Tüdruk kükkitas oma voodi kõrvale tõmmates selle alt välja kohvri.

OT:

"Šhireena Lilý Šamaláý," ütles tüdruk ja vaatas hetkek Sydneyt. "Meeldiv inimene see Sireen," lisas Annie.