Ikka need kõige paremad kohad viha välja elamiseks.

''Su välimus ei ole mulle kunagi meeldinud, Jackie,'' kinnitas Emilia rõhutades viimast sõna.

Heria mõtles aina Isise peale , ta muretses ta pärast , kuigi teadis , et Heria ei meeldi Isisele . Aga ta otsustas mitte minna . Kuid järsku leidis ta end Põhjatornist . "Tere,"ütles ta veidike kohmakalt .

"Võimatu," lausus Jack sarkastiliselt, kuid lõbustatult. Ta ei kavatsenud ka välja teha Emilia viimasest rõhutatud sõnast. Jackie. Talle ei meeldinud see nimi, kuid ta ei kavatsenud seda välja näidata. "Tagasi?" pomises Jack, nähes et ennem võiõlut pakkunud tüdruk tagasi torni oli tulnud.

''Võimatu, et sa kole oled, või? Jackie?'' küsis Emilia muigega. Nähes siin ennem olnud tüdrukut ütles Emilia talle: ''Tere,'' ja vaatas uuesti Jackie poole.

"Jah , "ütles Heria kuidagi kahetsevalt .

"Jaa," lausus Jack muigega. Ta oli piisavalt enesekindel, et seda väita. "Sa ikka pead kohe?" küsis ta siis irvitades, oma 'hüüdnimele' viidates.

''Pean küll,'' ütles Emilia naeratades, ''Jackie.''

Heria vaatas küsivalt Jackile otsa , ta ei julgenud ise Isise käest küsida , kuidas tal on .

"Midaiganes," pomises Jack. "Lase siis edasi, see ei häiri mind," teatas ta rahulikult muiates. Ta lihtsalt ei kavatsenud seda rohkem tähele panna. "Mis?" küsis Jack, kui Heria talle küsival pilgul otsa vaatas.

Heria näris huult , ta hiilis Jacki juurde ja sosistas talle kõrva : "Kuidas Isisel on?".
Pärast seda andis Heria talle kurva muige .

''Lasengi, Jackie,'' lausus Emilia lõbustatult. ''Kas tead, et Jackie peaks tegelikult tüdruku nimi olema?'' mõtiskles Emilia valjult. ''Kas kõvasti ei võiks rääkida?'' küsis Emilia siis natuke solvunult, et teda saladusse ei pühendata.

Heria vaid kissitas korraks silmi Emilia poole , siis vaatas kõikidele küsivalt ja kahtlustavalt otsa .

Jack vaatas Isis'e poole, kes kuskil maas istus ning aknast välja vaatas. Tegelikult polnud ta Isis'e käest rohkem midagi küsinudki, oli ennast Emilia'ga rääkima unustanud. "Miks sa temalt endalt ei küsi?" küsis Jack Heria'lt, vaikselt. "Las olla, ma pole Jackie," kehitas poiss Emilia öeldu peale õlgu. Siis pöördus ta tagasi Heria poole.

''Mis ma sulle teinud olen?'' imestas Emilia ja vaatas intensiivselt oma siniste silmadega Heria poole.

Heria kõigest muigas .

''Mina ei saa enam mitte midagi aru,'' tunnistas Emilia ausalt. Kes irised, kes muigab, kes irvitab ja kes kissitab silmi. Täielik segadus.

"Miks?" küsis Jack. Mis seal ikka arusaamatut oli?

''Mis sa ise arvad, Jackie?'' küsis Emilia poisi käest.

"Mida?" küsis Jack nüüd. Küsimus oli segane, seega ei saanud korralikku vastust ka anda.

Herial hakkas pea ringi käima , siin tornis oli väga umbne .
"Kas keegi tahaks kuhugile mujale minna , "küsis Heria peast kinni hoides hädise häälega .

Jack vaatas korraks Isis'e poole. Siis vaatas ta Emilia poole. Emilia võis minna, kui tahtis. Tema kavatses Isis'e juurde jääda. Seega tema raputas pead.

''Mis sa ise arvad, miks siin kõik segane on?'' selgitas Emilia oma küsimust aeglaselt ja rahulikult. ''Mul pole vahet,'' vastas Emilia Heria küsimusele.

"Aa," lausus Jack ning tema ilmse selgines. "Sul oli ju mõistusega probleeme või midagi," oli talle meelde tulnud.

''Vaata, Jackie, ma olen Ravenclaw's. Ei usu, et sinna lollid satuvad,'' ütles Emilia mõtlikult.

"Sa oled seal...Neljandat aastat?" pakkus Jack huupi. "Nelja aastaga võib kõike juhtuda ja maja ei saa vahetada..," märkis Jack.