Seitsmenda korruse koridor

Kitsas koridor lõpeb ühes otsas aknaga, teisest otsast on võimalik pääseda liikuvatele treppidele. Koridoris on mitmeid avastamata ja avastatud konkusid ja ruume.

Isis tiirutas mööda koridore sest tal oli igav ja keegi ei tahtnud parasjagu salakäike avastama minna ja Al oli ka kuskile ära kadunud Läks üksi lossi peale kolama!"Mõtles tüdruk kurvalt akna lauale hüpates, aga ta ei suutnud paigal istuda ja hüppas sealt uuesti maja jäädes koridori ringi rattast tiirutama ja keelatud metsa minekut kaaluma hoolimatta sellest mis McGonagall oli öelnud. See mets tundus lihtsalt nii kutsuv, liiga kutsuv ja ahvatlev.

Cathy sammus mööda koridore. Ühes neist leidis ta tüdruku, kes nägi välja nagu mõtleks millegi üle. Ta läks tüdruku juurde ning lausus: "Hei. Mida sa siin mõtled? Aam, muidu, mina olen Catherine."

Isis võpatas ta oli mõttes olnud "Tere! Ma olen Isis Nigra Nox." teatas ta rõõmsalt kui avastas, et teda kõnetatakse "Mis majas sa oled?" küsis ta kuid oletas juba vastust sest Hufflebufy'id ega Slyhteriinid üles vabal aja ei tuleks.

Catherine oli samuti rõõmus et endale uue tuttava leidis. Ta vastas tüdruku küsimusele ja esitas uue: "Ravenclawist olen. Ja sina.. Gryffindor jah?"

"Jep!" vastas Isis lustakalt "Võiks midagi teha?" küsis ta sest ta oma pea oli mõttetes tühi.

"Jah, ikka." oli Cathy nõus. "Mida sa tahaksid teha? Lähme näiteks raamatukokku või midagi?" jätkas ta suure naeratusega.

"Hei!Is!" Hüüdis Al kui õde ühe tüdrukuga rääksi ta jooksis õe juurde jäi teema kõrvale ja pöördus siis laia naeratusega teise tüdruku poole "Ma olen Albus Edward Nox! sina?" küsis ta rõõmsalt kätt välja sirutades.

Cathy naeratus venis veelgi suuremaks. Ta sirutas poisile käe ning vastas: "Catherine Matheria. Sõpradele Cathy."

"Võid Al'iks hüüda nagu Is'ki!" ütles pois rõõmsalt "Ma mõtlesin, et võik metsa minna!" Teatas ta rõõmust särades.

"Metsa? Millisesse metsa? Ega ometi sellesse keelatud metsa?" küsis Cathy veidike kohkunult.

Kui Emma raamatukogust tagasi vestibüüli poole hakkas liikuma, sattus ta tänu liikuvatele treppidele seitmendale korrusele. Kuskilt oli ka kuulda vaikselt jutupomina, mis tekitas tüdrukus uudishimu. Kui Emma ei eksinud, oli üks jutustajatest Isis ja tema vend. Vaikselt sammus ta häälte poole ja nurga tagant ilmusidki kolm tegelast välja, poiss ja kaks tüdrukut. Ta kõndis nende juurde, manas näole naeratuse ja küsis: "Mis te siin teete?"

"Aga loomulikult keelatud mesa või vähemalt selle äärde!" vastas Isis rõõmsalt venna eest "Millal lähme täna, homme...?" küsis ta Al'ilt

Emma imestas, kui Isis rääkis Keelatud Metsa minemisest. "Khõmm, kas see mitte keelatud pole? Mina teie asemel ei rikuks reegleid, ma usun, et te teate isegi mis siis juhtuda võib või mis ohud seal teid varitsevad.." lausus Emma tõsise ja madala tooniga.

"Kuule elus peab natuke riski ka olema ja kui me vahale ei jää siis on ju korras!" Oli Al õega nõus "Praegu kohe." lisa ta Is'i küsimuse peale. See pole ültse tark
tegu seda nii paljudele inimestele kuulutada pahanda Albus mõttes endaga.

Cathy oli Emmaga tuliselt nõus, kuid samas arvas ta asja ka huvitava olevat.

"Nevermind.. Mina liigun igatahes hetkel tagasi.. " lausus Emma kerge kõhklusega ja keeras otsa ringi ning läks tuldud teed pidi tagasi. "Edu neile.. " sõnas Emma endale mõtteis ning turtsatas korraks ja suundus tagasi treppide juurde.

"Heataeg siis!" hüüdis Isis Emmale järele ja pöördus siis teiste poole "Lähme juba!" nõudis ta vennalt.

Catherine ohkas sügavalt. "Olgu, lähme siis. Ma tulen ka" lausus ta.

"Tore!" ütles Albus Lõpuks ometi! Al võtis ühe käega Isis'e käest kinni teisega Catherine'ni käest ja jooksis tüdrukuid enda järel vedades trepide juurde alustades pikka teed alla.

Catherine saabus pisaraist märja näoga koridori. Ta oli käinud Isise sünnipäeval, kus teda üldse tähele ei pandud. Ta jõi end purju ja jooksis sealt minema.

Albus oli Cathy'le järele läinud mõeldes pinksalt välja vabandusi mis Isis'ele öelda kui ta tüdruku kääsa pragada peaks saama
"Mis juhtus?" küsis Al väga hädiselt kui märkas, et Cathy nägu pisaratest märg oli. Kurb oli vaatata kui Cathy polnud rõõmus nagu tavaliselt aga Al'il ei tunud ükski lohutav sõna pähe ja ta oli väga nadis olukorras.

Cathy istus aknalauale, tõstis jalad ka sinna ja hakkas vaikselt rääkima: " Isise sünnipäeval ei pannud mind keegi tähele. Kõigil oli nii lõbus üksteisega rääkida aga mina istusin üksinda kuskil nurgas.. Siis ma jõin ennast täis ja nüüd olengi siin. " Cathy rääkis kõik hingelt ära ja vaatas siis suurte vesiste silmadega Al´le otsa.

"Pole midagi. Ega mul ka midagi seal teha ponud." ütles Al lohutavalt Cathy juurde minnes tüdrukule otse silma vaatades. Al tõrjus peast mõtted Isis'est, sest Cathy oli parasjagu kurb ja Is lõbutses tõenäoliselt teistega siseõues.

OT: Catherine kas sa postitad vastu ka